Paldiski mnt 9 / Koidu 1

Kassisaba kihab. Tegemist on taasiseseisvumisjärgse perioodi kindlasti ühe aktiivsema eeslinnaga Tallinnas. 90ndatel sai suure hoo sisse tänaseni jätkuv Roopa tn kandi uushoonestamine, nüüd aga on põhiaur koondumas Paldiski mnt algusse. Tõsi, kui detailidesse laskuda, jääb viimase põhjapoolne külg juba Kelmikülasse, "suurepärase" lõhestajana kahe asumi vahel töötavad siin üheskoos tolmune asfaldijõgi ja osaliselt juba valminud, kuid ka kavandatavad ebaproportsionaalselt suured hoonemassiivid eesotsas kahe nõukaaegse kõrgelamu, "Tallinna" hotelli juurdeehituse ning äsjavalminud Toompargi majaga.

Paldiski mnt on ja jääb ka nähtavas tulevikuks koos õnnetu Luise tänavaga peaaegu ainsaks sooneks kesklinna ja Kristiine, Mustamäe ning Haabersti vahel, mistõttu autodevoo vähenemist pole siin eriti loota. Tänavu suvel valmiv arendus aadressidega Paldiski mnt 9 / Koidu 1 on piirkonna esimesi pääsukesi terve rea arenduste seas, mis võiksid potentsiaalselt Paldiski mnt algusepoole suhteliselt inimvaenuliku tänavakeskkonna oma olemuselt vähemalt mingil määral ümber mõtestada, seda esmalt tänu sisutute aukude lappimisele ning teisalt äride loomisega tänavatasandile, rääkimata uue elanikkonna lisamisest piirkonda.

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/50

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/50

Värske Viljandi linnaarhitekt Margus Maiste (OÜ Proge) on siia projekteerinud kaks eraldiseisvat korterelamut (millest küll ühe külge on tulemas teine maja, aga sellest allpool lähemalt). Need kaks tumedatoonilist paneelelamut on minu jaoks piisavalt huvitav keiss nii oma kahetise iseloomuga asukoha kui ka arhitektuurse ilme poolest. Nad astuvad vananenud arusaamast paneelelamust sammu edasi, üritamata seejuures oma olemust kuidagi peita. Mõnele võib see tunduda ehk liigjulge sammuna miljööala külje all, ise aga leian, et (eriti mõnede teiste siia kanti äsja ehitatu või peagi ehitatava kõrval) on tegemist õnnestunud ruumitäidetega, eeskätt mis puutub Koidu tn stalinistliku frondi sümpaatsesse jätkamisse.

03.05.2012 - Piki Koidu tänavat. Foto: JK

Kuna mind ja loodetavasti ka lugejaid huvitab, millistest mõttekäikudest on arhitekt nende hoonete projekteerimisel tõukunud, saatsingi Margus Maistele mõned küsimused.

*

JK: Kassisaba antud piirkond on ebamäärase iseloomuga: ühest küljest on tegemist vana eeslinnaga, kus endiselt püsti hulk pisikesi puitmaju, teisalt on siin oma tuntava märgi maha jätnud nii esimene vabariik kui nõukaaeg, viimase näol terve lõik Koidu tn stalinistlikku arhitektuuri ning kõrged paneelelamud üle (magistraali olukorda surutud) Paldiski maantee. Ka viimane kümnend on siia erinevat laadi ehitisi laotanud. Konkreetne ehituskrunt külgneb ühelt poolt mitte just meeldiva tänavaruumiga, teisele poole jääb juba miljööala. Millest on siin ühel arhitektil, kelle ülesandeks kavandada sellesse mõnes mõttes ehedalt tallinlikku situatsiooni kaks korterelamut, kinni hakata?

MM: Kassisaba piirkond on enamasti kaetud ju miljööväärtusliku ala sildiga. Kohati on mul endal küll tunne, et miljööväärtuste määramistega on pisut üle pingutatud ja moodustatakse lihtsalt dokumente, mille alusel on mugav linnaruumis tegutsejatele arutelusid pidamata ainult tingimusi määrata. Tegelikult see ongi miljööala taotlus, aga samas tekitab see väga palju rangeid piiranguid. Võib-olla aga peaks miljööala olema just hoopis selline, kus uued ideed oma kas või hullumeelsete värskustega piirkondi rikastaks – hetkel aga toimub justkui miljööväärtuslike alade suretamine või siis tasapaksuks tegemine (see tegelikult ju ongi suretamine). 

Paldiski mnt 9 kinnistu jääb miljööalalt välja (vt Kassisaba miljööalade kaart) ja "miljööväärtused" hakkavad kogu Paldiski mnt juures alles tänavaäärsete hoonete tagant, ehk siis tegemist ei ole kvartalitega, mis oleksid väärtuslikud, vaid tänavajuppidega. Põhimõtteliselt peaks ju kogu elamiskeskkond olema "miljööväärtuslik" – siis saaks ka sellisest lahterdamisvajadusest automaatselt lahti. 

Planeeringus lubatud kaks hoonet ühel krundil on konkreetsel kohal hea lahendus linnaruumi suhtes – kui tavaliselt võib ühe hoone kavandamisel ikka juhtuda, et kui suurepärane ta ka ei ole, on inimeste erinevusest lähtuvalt ikka tõenäosus, et keegi peab seda liiga toretsevaks, või siis tihti kasutatakse (mind isiklikult) vihaleajavat väljendit – "suurepärane hoone, aga siia keskkonda ei sobi". Kahe hoone kavandamisel sai aga siin tekitada majade vahel kooskõla, nii et nad ise juba kahekesigi moodustavad sidusat ruumi ja ei ole pelgalt üksikobjektid. Seda toetab muidugi ka olukord, kus mõlemad hooned on tänavaäärsed ja ei teki traditsiooniline "kaks hoonet krundil" olukord nagu Paldiski mnt 7, kus kavandatakse tänavaäärset suurt maja ning lisaks on vaja ka hoovi võimalikult suur maja ära mahutada (enamasti nad ikka surutakse siis detailplaneeringutega väiksemateks hoovimajadeks ja siis see kontrast ning ebakõla suure tänavaäärse hoonega võimendub veelgi). 

JK: Mil määral dikteerisid ehitiste arhitektuurset olemust detailplaneering ja arendaja?

MM: Arhitektuurse väljanägemise üle oli tellijatega väga palju arutelusid. Detailplaneeringu järgi oli suuremal hoonel (kortermaja mõistes pole see muidugi suur – 4 korterit korrusel) ette nähtud pikemale küljele tulemüür, mis oligi peamine häiriv tegur. Algselt detailplaneeringus tulemüüri ei olnud, see tekkis naaberkrundi omaniku nõudel – siis tekkiski Paldiski mnt pikk hoonestusfront, kus hooned külgepidi koos, ja see omakorda võimendab Paldiski mnt isoleerimist. Ma siiralt arvan, et parem lahendus ka kõrvalkrundil oleks olnud, kui hooned ei puutuks omavahel kokku ning tänavaäärne hoonestus suhestuks ka hoovihoonestusega. 

JK: Kas fassaadide must toon tuleneb tolmusest Paldiski maanteest lähtuvast pragmatismist või millestki muust? 

MM: Värvitooni valikul tolmupragmatismist rääkides oleks siis pigem pidanud tegema tavalise betooni. See aga tundus liiga hall lahendus Koidu tn hoonestuse niigi hallikarva oleku kõrval, samas ei olnud ka värviga eputamissoovi, niisiis valge-hall-must värvitus tsoonis jäigi lahendus tumedama betooni kasuks. Kuna musta pigmendilisandiga tume betoon muudab vihma käes võrreldes päikesepaistelise kuiva ilmaga oma tooni päris palju, siis tundus see lahendus sobivana.

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/50

JK: Kuidas sündisid paneelide silmatorkavad sakid? Seda nii idee tasandil kui tehniliselt. Kas selline lahendus on miski, mille saavutamiseks tuli nt tellijat mudida või betoonitehast meelitada? 

MM: Tegemist on monteeritavate paneelmajadega. Kuna tellijate huvi oli saada natuke rohkem kui lihtsalt värvitud betoonpind või krohvitud soojustus, siis sai tehtud lahendus, kus lihtsa vormiga hoonete välispind oleks natukene teistsugune. Valitud lahendus ei ole mingi imenipp ja autorite originaalne väljamõeldis, vaid on kasutatud valmistootena sellise kujuga matriitsipinda. Kuna tellijate head tahtmised olid analoogsed siis meelitamist siin kasutama ei pidanud, tootmisfaasis oli selliste suurte ruumiliste pindadega muidugi peavalu ja ka omajagu sõnelusi, kuid tagantjärele ütleksin tootjale (Betoneks AS) ainult kiidusõnu.

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/50

22.04.2012 - Siin veel metallist aknaraamideta. Foto: JK

JK: Mõlema maja korterite puhul on tähelepanuväärseks aspektiks eriti suured aknad (kaasa arvatud lõunakaares – suviti võib olukord päris karmiks kujuneda, ei?); suure maja planeeringud on suhteliselt tavapärased (siiski, positiivsena näen siin ruumikaid esikuid, mõneti negatiivsena tulemüüriga külgnevate korterite hämaraid kööke); väiksema maja korterid on seeeest (minu isiklikul hinnangul, muidugi) tõelised pärlid, sisaldades eraldi kööke (!!) suure hommikupoolse rõduga. Millised on korterite planeeringu arhitektipoolsed lähtepositsioonid ja mil määral leidub siin arendaja poolt nõutud turuuuringutel põhinevaid lahendusi? 

MM: Koidu tänava poolse hoone plaanide lahendus liikus väga sujuvalt ja lahenduse aktsepteerimine tellija poolt oli üsna kiire. Paldiski mnt poolse hoone plaane mõjutas pigem mitte niivõrd arendajate kindel nõudmine teatava plaanilahenduse järgi, vaid pikema hoonestuskülje tulemüür, ehk siin turusegment pigem allus tulemüüri ees, mis avaldubki just tulemüüri poolsete korterite planeeringutes. Läänepoolsete korterite planeeringu puhul sai projekteeritud nii, et algselt on avatud köök-elutuba ja/või kui omanik soovib, on võimalik eraldada köök vaheseinaga elutoast. Suurte päikesekaitseklaasidega aknapindade kavandamisel sai lähtutud sellest, et aknad on kuni põrandani avatavad ning korteritesse (ka köökide kõrvale) tekivad nn prantsuse rõdud. Viimast võimendavad ka metalllehest aknaraamid, mis viivad piirded betoonseinast pisut kaugemale.

Paldiski mnt 9, suurema maja tüüpplaan:

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/53

Koidu 1, väiksema maja tüüpplaan:

http://www.koidu1.ee/index.php/view/eesti/54