Püüan end Tallinna planeeringutega kursis hoida. See on tervist rikkuv hobi.
/
Kujutan ette, kuidas see üldjoontes käib. Klient tuleb oma vana-hea semu, parimal juhul 1945-6 sündinud, pika karjääri jooksul palju näinud, teinud, kunagi isegi andekaks peetud, kuid hiljem kahtlaseid tellimusi täites tihti mudaga üle pritsitud ning seeläbi purustamatuks karastunud (nais)arhitekti jutule. Tellib massiivselt ülepaisutatud eskiisi. Mingisugune linnavalitsuse komisjon vaatab üle, esmalt võib-olla veidi ehmubki, lõpuks otsustab, et ei, muu on pohui, ja ega me muud peale numbrite ei mõikagi, aga 20- ja 16-korruselised on vast liig, tehku parem 14- ja 12-korruselised.* Rõõmustavad, et võitlesid planeeringu kohe palju etemaks. Koostatakse planeering. Seda teeb juba mõni spetsialiseerunud K-orporatsiooni tegelane, eks karastunud arhitekt tuleb uuesti mängu kui on vaja hakata varasemalt valmismõeldud mahtudesse kortereid joonistama, seintele aknaid komponeerima ning akendevahelistele pindadele materjale ja värvitoone valima.
/
/
Sel kevadel kehtestati Mustamäe ja Haabersti piiril, Väike-Õismäe asumi külje all planeering, mida nähes kukkusin ma toolilt laua alla pikali. Ainuüksi kirjeldus paneb oigama: planeeringuga määrati hetkel mingite tööstus- või laohoonetega kaetud 5 ha suurusele maaalale ehitusõigus seitsme kuni 14 korrusega äripindadega korterelamu; kolme kuni 12 korrusega korterelamu; kuni 7 korrusega parkimismaja (kõigil lubatud ka üks maaalune korrus), lisaks kuni 2-korruselise lasteaiahoone ning 1-korruselise ärihoone rajamiseks.
Akadeemia, Järveotsa ja Kadaka tee vahelisele alale planeeritud kvartal praegu:
http://kaart.otsing.delfi.ee/ |
Ja ala tulevikus:
http://tpr.tallinn.ee/TPR_DOK/DP/DP026910/DP026910165742.pdf |
Planeeringuga surutakse kümme 12-14-korruselist torni ning 7-korruseline ja 806 parkimiskohaga parkimishoone – Eesti suurim? – Väike-Õismäe tiigi või sealse tüüpilise "kvartali" suurusele alale.
http://kaart.otsing.delfi.ee/ + http://tpr.tallinn.ee/TPR_DOK/DP/DP026910/DP026910165742.pdf |
Planeeringu sisuline autor on Meeli Truu (Nord Projekt), vormistajaks kõigetegija K Projekt. Planeeringus on Truu märgitud muidugi ka "asendiplaanilise ja hoonestuse võimaliku mahulise lahenduse" autoriks. (Antud juhul see kirss tordil mind ei morjendagi, sest, noh, trummid läinud enivei.)
Alale on planeeritud kuni 776 korterit ja parkimiskohti 1089 autole, olgugi et normatiivide järgi võiks neid olla 887. Üleüldse nähtub siin raju autokesksus: selle asemel, et luua autoteedest puutumata ühine mänguväljakutega roheala mõnusaks ajaveetmiseks (vt nt Tulbi-Veeriku kvartal Tartus) enam kui tuhandele kvartali potentsiaalsele elanikule, on ausse tõstetud just asfalt, autoteega on majade ette joonistatud lausa väike auring (ilmselt ilgelt nutika viitena Väike-Õismäe planeeringule), millel hea kumme vilistada. See ringikujuline ja teokarbiks pööritav, kummaltki poolt parkimiskohtadega palistatud ja hiljem hästi tabavalt Pöörise tänavaks ristitud keerd olekski nagu põhimõtteliselt planeeringu idee; tänava äärde on ilma ajutööta (isegi ilmakaari arvestamata) pandud 10 ühesugust kõrghoonet ja hiigelgaraaž. Lasteaed on nagu millegi haisvana tõstetud ala serva Akadeemia tee äärde ning kõrvalkrundi laoplatside serva.
http://tpr.tallinn.ee/TPR_DOK/DP/DP026910/DP026910165742.pdf |
Vaadake,
kui ebamugav on erinevatest majadest väljudes pääseda ringi keskel asuvale pisikesele mänguväljakuga platsile. Miks üldse peaks keegi
tahtma seal, keset autosid, viibida? Miks ei võiks majaesine või -tagune
mänguväljak olla paigutatud nii, et lapsevanemad julgeks oma lapsi sinna ka
üksi saata ja nt rõdul raamatut lugedes neid poole silmaga jälgida? Teine mänguväljak on soovimatu elemendina
tõstetud elumajadest võimalikult eemale hiiglasliku garaaži külje alla
(küll lasteaia ligidusse, kuid sellest eraldiseisvana ja omaette
krundile); kolmaski mänguväljak on lükatud kaugele planeeringuala
serva, silma alt ära.
Omaette teema ja lausa omajagu huvitav element on tõstukitega parkimismaja: nagu XXI sajandi versioon korralikust keskaegsest apsiidiga katedraalist.
http://kprojekt.ee/wp-content/uploads/2012/05/06075-DP-pohijoonis.pdf |
Planeering on tihe, lausa ekstreemselt tihe, ja mulle tõesti meeldib tihedus. Aga linnalik tihedus, mitte järjekordne Liivaoja kvartali retseptiga teostatav tihedus (vt artikkel), ja üldsegi mitte olukorras, kus Tallinna kesklinn on sisuliselt hoomamatu entiteediga. Miks lasevad vastavad linnainstantsid toppida sellist elanike massi äärelinna, pealegi lahendusega, kus ei teki a) elamisväärset keskkonda, b) kasvõi kohaliku olulisusega keskust. Üks potentsiaalne McDonald's (mis muu sinna ühekordsesse ärihoonesse sobikski) keset autoteid ja minimaalne äripind elamutes ei ole selleks kaugeltki piisav, eriti kui igal sammul on oht saada parkivate autode tagant ilmuvalt sõidukilt pauk piki põlvi.
Irina Raua planeeringu järgi rajatud Liivaoja kvartal oma kokkusurutuses, autokesksuses, tuimuses ja peaaegu totaalses monofunktsionaalsuses (erandiks vaid mõned kontoripinnad) on juba erialakirjanduses omaette kauboikapitalistlikuks ekstreem-linnaplaneerimise etaloniks kirjutatud, kuid Meeli Truu Pöörise planeering paneb sellele pika puu ja laia joonega ära. Käimas oleks nagu ajukate planeeringute meistrivõistlused: finišijoont pole veel näha, kuid Irina on oma pikalt hoitud liidripositsiooni praeguseks kindlalt Meelile loovutanud. Võtame nt Kalaranna, Pirita TOP-i ja Padriku tn elamurajooni, Suur-Ameerika 14 planeeringud...
http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=198090&page=163 |
On olemas normaalseid ja isegi häid arendajaid, on kaabakaid arendajaid, on häid arhitekte ja on andetuid paduhooradest teen-ükskõik-mida-klient-tahab arhitekte, aga lõpuks kerkib ikkagi küsimus, et mis kuramuse linn see on, missugused kuramuse ametnikud ja komisjoniliikmed need on, kes siukest totaalset jama heaks kiidavad, ja miks üldse siukest totaalset jama heaks kiidetakse?
/
* Just nii oli antud planeeringuga: algselt sooviti siia 20- ja 16-korruselisi hooneid, lõpuks sunniti arendaja leppima siiski 14- ja 12-korruselistega. Puhas töövõit, õnnitlused!