Eelmisel suvel toimus üks isevärki kutsutud arhitektuurivõistlus, eesmärgiks planeerida ning pakkuda ka konkreetne lahendus äri- ja büroopindadega elamule suurel krundil Peterburi kesklinnas. Tellijaks kinnisvarabüroo O2 Development, korraldajaks siingi möllanud ajakirja Projekt Baltia eestvedaja Vladimir Frolov. Konkursile kutsuti pisike, kuid esinduslik seltskond Läänemere regiooni arhitektuuribüroosid: kaks Venemaalt, üks Soomest, üks Rootsist ja üks Eestist. Nimed koos konkursi pisukese taustainfoga on saadaval siin.
Kvartal Peterburi kesklinnas aadressil Hersonskaja 43 / 12. Ringi liikumiseks vt http://goo.gl/maps/gQafI |
Eestist kutsuti oma nägemust pakkuma Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), kes kord varem juba ühes Frolovi (siit blogistki läbi käinud) ettevõtmises osalenud, ning kuigi tollane ülesandepüstitus oli puhtalt spekulatiivne, saab nende kahe põhimõtteliselt erineva konkursi vahel siiski ühe tugeva paralleeli tõmmata, kuivõrd mõlemad käsitlesid esmajoones kvaliteetse – et mitte öelda luksusliku – linnaelu mudelit metropoliitselt suures elamumassiivis.
Ütlen etteruttavalt, et Tomiste töö pealkirjaga G-Block kahjuks ei võitnud, võidu noppisid hoopis viimasel ajal kadedakstegevalt edukad ALA arhitektid Soomest, seda siiski alles pärast teist võistlusringi, kus nad pistsid rinda justnimelt Tomiste ja ühe Venemaa bürooga. Võrdlusmaterjalina soovitan vaadata ka nt rootslaste Kjellgren Kaminsky ettepanekut.
Võistluse tingimuste järgi soovis tellija suurlinlikku moodsat elamukompleksi, mis tänavalt kuni 8-korruseline ning krundi sügavuses kuni 12-korruseline. Esimesel ärid, teisel bürood, edasi korterid. Parkimine maa all. Soositud ja isegi soovitud oli kvaliteetse väliruumi integreerimine hoonesse, sh terrassid, katuseaiad. Võistlustööde hindamise kriteeriumitena toodi välja linnalise elukeskkonna hüvede uuendusmeelsus, ehitatavus, arhitektoonika ning "tonaalsus", mida võiks siinpuhul tõlgendada kontekstuaalsuse või sobivusena antud krundile.
Võistluse tingimuste järgi soovis tellija suurlinlikku moodsat elamukompleksi, mis tänavalt kuni 8-korruseline ning krundi sügavuses kuni 12-korruseline. Esimesel ärid, teisel bürood, edasi korterid. Parkimine maa all. Soositud ja isegi soovitud oli kvaliteetse väliruumi integreerimine hoonesse, sh terrassid, katuseaiad. Võistlustööde hindamise kriteeriumitena toodi välja linnalise elukeskkonna hüvede uuendusmeelsus, ehitatavus, arhitektoonika ning "tonaalsus", mida võiks siinpuhul tõlgendada kontekstuaalsuse või sobivusena antud krundile.
© Stuudio Tallinn |
Villemi konkursitöö on üks köitvamaid elamuprojekte, millega ma viimastel aegadel kokku olen puutunud. Läbilahendatud hoone moodustab suhteliselt avatud, suure sisehooviga perimetraalse kvartali, kus kogu esimese korruse tasandi moodustavad tänavatele avatud äripinnad. Katusele on paigutatud terve istandus kasvuhooneid-abipindu ja elanikele lisaväärtusi pakkuvaid funktsioone, sh pikk mööda serva kulgev jooksurada, mis kord ületab silda, kord läbib "tunnelit". Kavandi suurim väärtus seisneb aga selles, mis algab kolmandalt korruselt – nimelt korterites. Soovitan kõigil neid tõeliselt värskendavalt mõjuvaid ja kahtlemata ebakonventsionaalseid korteriplaane lähemalt uurida. Kolmemõõtmelise pusle keerukusega kokku sobitatud planeeringud moodustavad tegelikult lihtsaid korduvsektsioone, ning kuigi toon allpool ära terved korruseplaanid, on lihtsam uurida neile järgnevaid ühe sektsiooni plaane. Eriti pange tähele esikuid (kui erinevaid korterite "sissejuhatusi" siin on!), hoone kehandi sisselõigetega tekitatud korterisiseseid vaateid, rõdude ja väliterrasside erinevaid funktsioone (nt sauna eesruumina), köökide paigutusi jne jne. Uurima hakates jälgige all servas korruse numbreid ja kas trepp läheb üles või alla.
Piltide ja plaanide kõrvale palusin Villemilt veidi selgitusi sellele rohkete arhitektuuriajalooliste viidete ja ootamatusi täis planeeringutega projektile. Pärast pisikest sissejuhatust läheme konkreetsemalt inspiratsiooniallikate ja lahenduste tekkimise algimpulsside juurde, lõpetame aga paari üllatusega.
© Stuudio Tallinn |
Kõigepealt: kas tead, mis
põhimõttel valiti osalejad sedavõrd kaaluka ülesandega võistlusele?
Ma arvan, et Frolov kutsus oma tuttavaid noori arhitekte teadmisega, et neid on pärast huvitav ajakirjas kajastada.
Mida võistluse programm õieti ette nägi?
Tingimused olid segased.
Puurisin korraldajalt neid tingimusi nii- ja naamoodi. Omast arust tegin vastavalt tingimustele.
Tegelikkuses ei saanud keegi aru isegi sellest, milline on tellija krunt.
© Stuudio Tallinn |
Näen siin projektis nii palju tõenäolisi inspiratsiooniallikaid alates
su ühest lemmiklinnast Barcelonast (kvartali sujuvalt ümarad nurgad) ja
su oma Süda-Tatari korterist (mis saab alguse kitsast trepist), lõpetades Le
Corbusier' (multifunktsionaalne katusepark) ja sotsialistliku
daatša-majandusega (kasvuhooned katusel). Mil määral need viited või
allikad siin üleüldse teadlikult teostatud on, mil määral intuitiivselt?
Corbu katuseaiad tekkisid alates Pirita tee korterelamust,
mis sai tehtud pärast Bangkoki, Singapuri ja Jakarta reisi. Pirita teel
tingis selle modernistlik keskkond, lillepaviljon, park, laululava – et
olla kontekstis, sai mindud lõpuni: maja õhku, aed katusele. Kolme
korruse vahel vaid üks koridor, kust saab korteritesse – seegi Corbult
või õigemini sellelt Moskva juudilt, kellelt Corbu idee maha pani.
Katuseterrass ja aed on mul endal südalinnas olemas, seetõttu oleks tobe teistele maju ilma nendeta teha.
Ümarate nurkade kohta ei oska eriti midagi muud öelda, aga kui tahad maja
katusele panna jooksuraja, siis selle nurgad on ümarad. Nii tekivad ka
majale ümarad nurgad. Kui kurvid ei häiri, siis
selliselt on plaane lihtsam joonistada – aknaid tubadele.
Kui võtta nt Rotermanni kvartal ja Aiamaja, kas tegelesid siin neis
varasemalt käsitletud teemade jätkamise või edasiarendamisega? Kui ma
võrdleks G-Blocki kavandit Rotermanni kvartali majadega, torkavad silma
võrreldamatult paremad ja põnevamad korteriplaanid, Aiamajaga kõrvutades
nähtub aga sarnane sise- ja välisruumi (linnalise ja äärelinnalise?)
põimimine, siinpuhul veelgi intensiivsemalt.
Rotermanni
ülesandeks oli 1-2 toalised korterid, mistõttu need väga keeruliseks ei
lähe. See, et Rotermannis ka kolmeseid ja kuuetoalisi on, on hiljem ise
juurde tehtud. Nt Rotermanni pruunil majal on ka ühine katuseaed, olles
nii linnalikum, Aiamajal on aga kõik privaatne. Peterburi töö
kombineerib mõlemat.
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
Kust need korteriplaanid sul õieti tulevad? Kas korteriplaane
genereerides mõtled potentsiaalsetele elanikele, kes neid
asustama hakkavad, või teed seda abstraktselt? G-Blocki korterid on kõike
muud kui konventsionaalsed, nad on kohati väga ebakorterilikud, mõjudes
mulle kui vanadesse ja korduvalt ümberehitatud majadesse hiljem
elamiseks kohandatud pindadena. Ma ei tea, et keegi Eestis selliseid
labürintlikult ootamatusi sisaldavaid mitmetasandilisi kortereid kunagi
joonistanud oleks.
Kortereid
teen alati endale ja nii, et nad seksikad oleks. Vanalinnaga ei saa
otseselt võrrelda, sest seal pole eriti aknaid, terrassidest rääkimata.
Araabiamaades ja Pärsias reisimisest on veidi mõju olnud. Maroko
medinades on põnevaid maju, mis eksisteerinud mõnes kohas eraldi
linnadena kuni eelmise sajandi viiekümnendateni. Hotellides on tube,
millel mitu terrassi, imelikke treppe katusele. Tänapäevast on raske
midagi tuua. Barcelonas on selline koht nagu Walden 7,
selle rõdudel ja terrassidel saab igaüks ringi jalutada, lifti astudes
mingit lukku pole.
(Vahemärkusena mainin, et Villem käis seal 3-4 aastat tagasi, mina
aastal 2011, kui torssis valvur ja sildid seintel keelasid eelneva
kokkuleppeta ning selle eest tasumata majja ning selle sisehoovi sisenemast. Soovitus:
jälgida tagauksi juhuks kui sealt keegi siseneb või väljub, või kui
koristaja mõneks hetkeks ukse lahti jätab. Kustumatu elamus on garanteeritud – JK)
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |
Mis suhe sul Peterburi linnaga on, kas linnakontekst mõjustas kuidagi projekti?
Peterburis
käisin viimati teismelisena. Ööbisime perega mitu nädalat arhitektide
liidu majas. Kui nüüd eelmisel aastal, pärast võistluse lõppu käisin,
siis väga meeldis, muud sidet pole.
Kas oled pärast Peterburi konkurssi veel korterelamutega tegelenud, kas siinne projekt on neile ka midagi pärandanud?
Aiamaja
tulemüüri taha tegin eelmisel sügisel ühe eskiisi ja muinsustingimused
said sellele kooskõlastatud.
Ma olen G-Blocki vaimus paar asja veel teinud. Lasnamäe näituseprojekt
eelmisel sügisel ja Tartu kaubamaja võistlustöö, ka seal oli tore
elamisi joonistada. Katusetänavale avanesid lisaks 80 elamisele ka
hotell, kohvik, kino ning tegemist polnud tupikuga. Katusele jõudsid
kahest kvartali nurgast trepid, mille igal mademel uued funktsioonid.
Aitäh Villem! Lõpetuseks paar illustratsiooni viimati mainitud ja varem avaldamata projektidest.
Aitäh Villem! Lõpetuseks paar illustratsiooni viimati mainitud ja varem avaldamata projektidest.
Eskiis Inseneri ja Aia tn nurgakvartalile Tallinna vanalinna külje all.
© Stuudio Tallinn |
Tartu kaubamaja kvartali võistlustöö.
© Stuudio Tallinn |
© Stuudio Tallinn |