Tartu külje alla Raadi mõisast üle maantee hakati nullindatel rajama eramurajooni, planeeringu poolest fantaasialagedat joonlaua-arendust, nagu neid buumiajal ja eelnevaltki päris ulatuslikult Eesti pinda katma laotati. See on Vahi küla (nüüd juba ametlikult alevik), Tartu vaste Ülemiste sohu rajatud Peetri külale (jällegi – nüüdseks alevikule).
 |
| Foto: JK |
Väheseid põnevamaid asju Vahi küla arenduse juures on episood asumi minevikust. Nimelt soovis arendaja – küla kõrval asuva Elu Sõna koguduse “väga lugupeetud liige” – selle tänavaid ristida Vanas Testamendis esinevate piiblitegelaste järgi. Nii oleks siia rajatud Aabrahami puiestee ning Taaveti, Joosepi, Saamueli ja Taanieli tänavad.
Kohanimenõukogu (keegi kutsuks mind liikmeks, ilus palun?) otsustas pärast ligi aastapikkust erimeelitsemist siiski, et sellised nimed pole Eesti kontekstis õigustatud. Üks nõukogu liige selgitas: “Loomulikult pole mul midagi Aabrahami või Kristuse isa vastu, aga enne kui hakkame lörtsima prohvetite nimesid külavaheteedel, on kohanimenõukogul õigus inimesi nõustada ja selgitada, et Tartu tagamaa ei ole Palestiina.” (Viide.) Tartu vallavanem arvas, et kui kohanimenõukogu on oma otsuse teinud, “paneme tänavatele ilusad nimed. Näiteks midagi rahulikku: kask või kuusk.”
Kase ja Kuuse tänavad jäid kurval kombel tulemata (Eestis on 48 Kase ja 38 Kuuse tänavat ja teed, seega ruumi oleks tõesti rohkemalegi), toon aga siinkohal ära valiku tänaseid Vahi aleviku uusarenduse tänavanimesid: Raadimõisa, Raadimõisa põik (need veel kind of eristuvad, aga kuulake edasi), Mõisapargi, Mõisajärve, Mõisatorni, Mõisatalli, Mõisavälja, Mõisatamme, Mõisahärra, Mõisapiiri, Mõisaääre, Mõisa allee, Mõisapuiestee. … Päriselt ka.
Kui lahe olnuks siiski üks tõeline piibliküla, kus saanuks elada näiteks Hesekieli, Sefanja või Hoosea tänaval. Küla võinuks olla heade suburbia-tavade kohaselt (näiteks rustikaalse paekivimüüriga) tarastatud, peasissepääsu markeerimas torniga väravahoone – Vahitorn – ja siit algav Vahitorni puiestee. See oleks nagu XXI sajandi elukvartali-versioon Pühtitsast.
(Muide, tänavanimedest rääkides – kui paljud teist teavad, et Tallinnas asub Moskva puiestee? Otsige üles! Veel: Linnahalli, Kultuurikatla ja mere vahelise detailplaneeringu algatamise korralduses soovitatakse dp koostamise käigus teha koostööd Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjoniga, selgitamaks võimalust nimetada uue raekoja ümber loodavad linnaväljakud Põhjamaade pealinnade auks Helsinki, Stockholmi, Kopenhaageni ja Oslo väljakuks.)
*
Nüüd aga pealkirjas lubatud valge varese ja musta lamba juurde. Vahi küla arhitektuur on laias laastus sama vaimuvaene kui siinne keskkond üldiselt, prevalveerivad madalakaldelise katuse ja klombitud paefassaadidega ühe-kahekorruselised majad. Ei tea, kas tegemist on mingite Poola kataloogimajadega, kuid võib karta, et äkki polegi.
 |
| Foto: JK |
Üllatav on sellest monotoonsest külakesest leida kaks totaalset eristuvat ja omal moel tähelepanuväärset eramut.
Esimene neist on arhitekti kodukat tsiteerides “kaasaegne eramu klassitsismi stiilis” (viide). Fenomenina on see maja muidugi huvipakkuv, esindades antiigist inspireeritud arhitektuuri, mis pole (millegipärast) tänase päevani välja surnud ning mida on absoluutselt igal ajastul vaatamata ilmingu vastuvoolsusele rohkem või vähem viljeldud. Selliste majade tänapäevased loojad liigituvad mu silmis kaheks: ühed on veendunud historitsistid – Eesti kontekstis vist ainsana Allan Strus, ja teised... ütleme, et kerglased tegelased, kes vastavalt tellija soovile teevad kas klassikat, traditsionalismi, funki või mida iganes.
Antud maja projekteeris “leedi-arhitekt” (väärt lugemine!) Larissa Ušnitškova, kelle sõnade järgi moodustavad naisarhitektide arhitektuurimaailma “erilised, originaalsed ideed, hämmastav proportsiooni ja värvitunnetus, mittestandardne ettekujutus hoone konstruktsioonist ja mahust. /--/ Naisarhitektid oskavad ühendada insener-arhitekti teadmisi tunnetega, siit tulenevad ka mittestandardsed ilusad projektid.”
Mittestandardne küll, oma kontekstis kindlasti originaalne, ja tõesti hämmastava proportsioonitunnetusega... Eelkõige aga disniländilikult plass, pealegi plastakendega. Klassitsismist on asi kaugel, pigem võiks öelda, et see on mingitest 90ndate alguses Eesti teles jooksnud Ameerika teleseriaalidest tuntud rikaste ja ilusate villade stiilis majaga, sisutühi american dream, mille seos tõelise klassitsismiga – olgu siis vanaklassitsimi, ampiiri või Tartu kohaliku neoklassitsismiga – on tõlkes täiesti kaduma läinud. Vaadake näiteks neid matsakaid aknaid: "klassitsismi stiilis eramul" peaksid need olema kitsad ja kõrged.
 |
| Foto: JK |
(Eelnev pilt suuremalt.)
Halvast tõlkest annab tunnistust ka maja lahmakas krunt, kuhu mahuks 8 väiksemat Vahi küla kinnistut. Maja asetus krundil on klassitsismi traditsioone silmas pidades absurdne. Nii suur krunt võinuks ju pakkuda võimalust asetada maja oma (liba)pretensioonikusele vastavalt, tegelikult on see justkui ruumipuudusel topitud esifassaadiga vastu koledat piiret ja tänavat, siin ei ole mingit avarat ja maja vääristavat sümmeetrilist eesaeda; aiale vaatab hoopis sammastikuga tagafassaad. (Võib-olla mängivad siin rolli Vahi küla hoonestusreeglid, sel juhul oleks aga pidanud sellise maja kuhugi mujale ehitama.) (Täiend: krundi kohta leiab täpsustusi kommentaaridest!)
Halvast tõlkest annab tunnistust ka maja lahmakas krunt, kuhu mahuks 8 väiksemat Vahi küla kinnistut. Maja asetus krundil on klassitsismi traditsioone silmas pidades absurdne. Nii suur krunt võinuks ju pakkuda võimalust asetada maja oma (liba)pretensioonikusele vastavalt, tegelikult on see justkui ruumipuudusel topitud esifassaadiga vastu koledat piiret ja tänavat, siin ei ole mingit avarat ja maja vääristavat sümmeetrilist eesaeda; aiale vaatab hoopis sammastikuga tagafassaad. (Võib-olla mängivad siin rolli Vahi küla hoonestusreeglid, sel juhul oleks aga pidanud sellise maja kuhugi mujale ehitama.) (Täiend: krundi kohta leiab täpsustusi kommentaaridest!)
 |
| Foto: JK |
 |
| http://kaart.otsing.delfi.ee/ |
Hoonega külgneb regulaarpargilaadne sümmeetriline haljasala – maja ju kohustab – koos väikese butafooriapoest ostetud kaevukesega. See pargilaadne moodustis nagu arvaks, et avaneb peafassaadile. Huvitav, kas kellelgi peale haljastuse eest hoolitseja on siia üldse asja? Kahjuks ei tea, kas keset krunti laiuv tiik oli siin juba enne või kaevati alles maja planeerides või selle valmides. Nii või teisiti astub see nii maja kui mainitud skväärikesega vastuollu, tuues sisse romantistliku inglise pargistiili ebasümmeetriat ja juhuslikkust (pilt). Kui juba ajalooga flirtida, siis miks nii jõuetult ja lamedalt, aga mitte stiilipuhtalt või irooniliselt, loominguliselt interpreteerivalt?
 |
| Foto: JK |
428 ruutmeetrise üldpinnaga hoone ruumiprogramm on justkui luksuslik: kümmekond erineva iseloomuga tuba, rohkelt abiruume ja lisapinda trepihallide ja vaheruumide näol. Mulle tundub see üks väga ebamugava ning oma välisele muljele (väidetavalt klassitsismile) mittevastava planeeringuga eramu, aga võib-olla tellijale just nii istubki. Erilist kummastust tekitab niivõrd ebalahe esikusse avanev elutuba. Samuti teise korruse trepihall, mis täidab nii mõttetu sisuga potentsiaalselt olulise ja põneva ruumi. Klassitsistlike amfilaadide asemel leiab siit vaid laiutavaid koridore. Paari pisimodifikatsiooni korral saaks sellest siiski ühe teise ja sobilikuma funktsiooniga maja. Interjöörivaateid näeb arhitekti kodukal, plaanid on trükitud ajakirja Eramu & korter 2004-4 numbris. Panen selle siia seniks, kuni keegi kobiseb.
 |
| Ebaseaduslik skänn mainitud Eramu & korteri numbrist. |
Teine tähelepanuväärne maja Vahi külas on hoopis teisest terast. Siin see piilub:
 |
| Foto: JK |
Tegemist on Raivo Puusepa projekteeritud ning eelmisega samal ajal (2004) valminud eramuga, mis lähtub tegelikult ju sarnasest ideest astuda konformistlikult iseloomutu keskkonnaga konflikti, vahe selles, et Puusepp teeb seda temale igati omaselt: coolilt ja parasjagu ülbelt. Maja vana hea arhetüüpne vorm on kui žiletiga lõigatud, jätmata ruumi ühelegi pudielemendile, nagu neid lähikondsetel majadel ikka silma riivab. Must metallfassaad massvärvitud tsementkiudplaat on selles valguses kümnesse valik, erinedes diametraalselt Vahi küla lemmikfassaadimaterjalist, valgest klombitud paest. Badass maja.
 |
| Foto: JK |
Ruumiprogrammi poolest on see suhteliselt tavapärane suuremat sorti eramu, sisaldades esimesel korrusel ikka avalikke ruume ning teisel privaatsemaid. Ainsad n-ö lisandid on siin 1) väike omaette korterike tänavaga ristuvas tiivas, 2) üüratud garderoobid peamises magamistoas, 3) “laboratooriumilaadne masinatega juhtimiskeskus” keldrikorrusel ja 4) välibassein. Niisiis tegemist siiski luksuslikumat sorti elamisega, nagu võiks tegelikult ka kolmest majaesisest Lexusest järeldada.
 |
| Skänn Triin Ojari "Majaraamatust". |
 |
| Foto: JK |
Mulle tõsiselt meeldib see maja, just eriti oma kontekstis, ja mul on veidi kahju, et Puusepp on (minule teadaolevalt) nii vähe eramuid teinud.
 |
| Foto:JK |
22 kommentaari:
Puusepa tehtud must metallfassaad on tehtud massvärvitud tsementkiudplaadist. :)
! Oma arust mäletasin ka, et see oli midagi tsemendiga seotud. Kontrollisin Ojari "Majaraamatust" - seal oli metallfassaad ja ma jäin kohe uskuma (: Tänud parandamast, Alvin!
Kas sa seda tegelast, kes meeleheitlikult silma püüab torgata, ei käsitlenud teadlikult? Või ta tõesti jäigi märkamata?
Ma pean silmas Kalle Rõõmuse tehtud punase-musta ruudulist maja, mis on kusagil sealsamas kõrvaltänavas. Puusepaga muidugi ei võistle aga sulanduda ka ei püüa.
Pilti ega viidet pole praegu pakkuda.
Mikk, käisin esimest ja viimast korda Vahi külas 2009 oktoobris, samast ajast ka fotod, järelikult Rõõmuse oma uuem? Et siis tuleb peagi uuesti üks tripp Vahisse ette võtta.
Jälgin sinu/Teie kirjutisi juba sest ajast saadik, kui linnade ja märkide blogisse ilmus sissekanne huvitavate puitmajade kohta, mis uushoonestuse ees taganema on sunnitud (see oli vist natuke enne Erich Jacoby kohta käivat kirjutist, ent võin ka eksida).
See siin on muidugi hoopis teistlaadi artikkel, ent huvitavuse tase on sama kõrge.
Vahetevahel on ikka üsna uskumatu, milliseid vaimusünnitisi on kinnisvaraarendajad ja nendega koostöötavad arhitektid altid tegema. Eks need küprokist uusalevikud ole juba omaette koomiline nähtus, kuigi noh, kui on inimesi, kellele tõesti meeldib elada taolistes "eemal tüütavast linnakärast"-tüüpi infrastruktuurita asundustes, ei saa ju neile risti ette lüüa. Ent mis taolised külad eriti naljakaks muudab, ongi taolised mustad lambad ja valged varesed.
Proua Ušnitškova projekt on mingis mõttes peaaegu nagu halva maitse etalon. Klassitsismil kui sellisel pole ju midagi viga (kuigi isiklikult pean seda ajaloolistest stiilidest igavaimaks), ent taoliste majade puhul, mida on raske isegi pseudoklassitsismiks nimetada, tekib küll küsimus, mis inimestel viga on. Sarnane, ent oma mastaapide ja asukoha tõttu ümbritseva keskkonnaga veel vähem suhestuv "American dream" laadi villa asub Haapsalus Kastininal, aadressil Suur-Liiva 19. Kui uusrajooni pseudoprintsess mõjub vähemalt koomiliselt, siis Haapsalu vanalinna puitpitsmajakeste taustal on taoline ehitis ainult kurblik monstrum. (Kes, muide, selle arhitekt olla võiks?)
Sarnaselt Vahi külale on Haapsalu pseudovilla kõrval üks kaasaegne üsna laheda välimusega maja (Suur-Liiva 17). Ega ta alguses mulle meeldinud, ent ega ma siis moodsast arhitektuurist suurt midagi niikuinii aru ei saanud. Selle maja suureks plussiks on see, et ta ei püüa olemasolevat haledal kombel matkida, vaid kõneleb oma keeles ning seda sugugi mitte liialt pretentsioonikalt. (Ka selle arhitekti nime oleks huvitav teada...?)
Mis aga Raivo Puusepa majja puutub, siis tegemist näib olevat ümbritsevat uusrajooni pilkava ehitisega. Taoline iroonia solvaks mind ehk Kalamaja või Kadrioru keskel (nagu niimõnigi Kadriorgu ehitusbuumi ajal kerkinud karp seda teeb), ent Vahi külas on ta ainult tervitatav nähtus. Vähemalt minu meelest, heheh. Badass on antud maja kirjeldamiseks tõesti parim sõna.
Jään huviga järgmisi kirjutisi ootama.
Tänud pikahea kommi eest, ja kuna ma olen ainsus, siis võib sinatada! (: Nimetatud majad Haapsalus mul paraku silme ette ei tule, igatahes suutsin ehitisregistri abil tuvastada, et Suur-Liiva 17 tegi Arhitektuuristuudio Kirsima & Niineväli, kes on tegelt mitmeid päris keni eramuid teinud (neil kodukas kadunud, mis tglt polegi halb, väga kohutav kodukas oli); Suur-Liiva 19 projekteerijaks on EPE OÜ, ühtegi selle ettevõttega seotud nime ma tuvastada ei suutnud.
1000 vabandust, metallfassaadi oli mainitud siiski Urmas Oja koostatud "Eramu 2002-2006" kataloogis...
NB! Lisatud mõlema eramu korruseplaanid!
Pigem on nii, et valge varese aias toimetab vaid muruniitja, mitte haljastuse hooldaja. Ja kes üldse sellise käkebana on sinna kokku teinud, huvitav oleks ka selle autori nime teada. Tiigi asemel kasutaksin terminit auk, mis on mingil kummalisel põhjusel õudsate taimedega ümbritsetud, justkui tahetaks peita ebaproportsionaalseid kaldaid ja et vett on tegelikult vaid tilk.
Täitsa WTF-haljastus!
Kant
Eelpoolnimetatud Haapsalu villasid satun aegajalt nägema ja mõtteid on see väike tänavalõik tekitanud ka - minuarvates too klassitsistlik pole seal sugugi halb, kuigi pisut pompöösne. Proportsioonides, materjalides esmapilgul suuri möödapanekuid ei märka nagu Vahi küla vaimusünnitises. Järgmine kord, kui sinna satun, võin vaadata igaksjuhuks kriitilisema pilguga üle. Huumoriga on omanikel ka soojad suhted – frontooni aknal ilutseb seal muide Bart Simpsoni portree. Paradoksaalsel kombel selles kolme majaga kaarekujulise tänavalõigu merepoolsel küljel (funkvilla, klassitsistlik villa ja hea kaasaegne traditsiooniline eramu Suur-Liiva 21) jääb kontekstist välja minuarvates välja just kolmas, mis jääb teistest maha nö luksusklassilt. Kaks esimest on selles osas tugevalt üle keskmise ja muidu täiesti korralik kvaliteetne eramu tundub nende kõrval lahjavõitu. Sealt möödasõites mõtlen alati, et seda võiks kuidagi uhkemaks teha – siis oleks ilus ansambel :). Uuselamurajoonis karjub neoklassitsism muidugi rohkem näkku kui vanades rajoonides, kus nagunii on palju ernievaid kihistusi. Haapsalus leidub puumajade vahel muidu päris klassitsismi ka küll. Vahi küla klassitsismi häda ei ole stiil, vaid et ta on lihtsalt halb. Proportsioon mööda, plaan läbitöötamata, plastakendest üldse ei räägigi... Naljakas on see, et fuajeest läheb uhke trepp katuse alla, sisuliselt eikuhugile - pööningule, kus on katuseakendega toad. Klassitsism nõuab proportsioonireeglite head tundmist ja ega neid häid näiteid vist ei olegi kohe tuua. Tallinnas ei tule ühtegi sellist meelde, kus ei oleks midagi häirinud.
Üks väga hea neoklassitsismi näide on avaldatud raamatus "Eesti arhitektuur 2010" (ilmus see 2011). Pseudost on asi kaugel, kuigi sisearhitekt (vot ei tule tema nimi meelde) on teadlikult kasutanud võtteid, mis vanasti siiski kõne alla ei tulnud. Näiteks on seinad ja laed koos neid katva stukkdekooriga ühtlaselt valged ja hetkel ei meenu, et mustrilisi tapeete terves hoones üldse kasutatud oleks. Ka on siin-seal koht- ja tagantvalgustust. Ent kõik muu arhitektuurne - aknad, uksed, materjalikasutus, plaanilahendus, etc - on klassitsismiga vägagi kooskõlas. Toad kulgevad seal koguni anfilaadis.
Seal raamatus oli vist varemetest ülesehtitatud Röa mõis, mis sai sisekujunduse preemia ja on muidugi hoopis teisest klassist asi. Tühjale kohale tuttuue neostiilis maja tegemine (eriti kui ümbruses sobivat konteksti pole) on üldse kahtlane ettevõtmine. Kentsakas element on minumeelest näiteks garaaž maja mahus, mis on tänapäevaste majade juures normaalne aga vanas stiilis hoonete juures alati kummaline. Transprodivahendeid ja loomi hoiti vanasti ikka kuskil tagahoovis, mitte ei eksponeeritud esifassaadil. Vaatasin seda Vahi küla maja veel ja hakkas tast natuke kahju. Kui tal oleks teine funtksioon, näiteks külakeskus, poleks tal ju häda midagi. Võiks arvata, et mingi Stalini aegne sõjaväeosa ohvitseride maja on korda tehtud ja sinna ümber elamurajoon tekkinud.
Haapsalu majadest saaks juba oma teema teha. Pseudoneoklassitsistliku maja krunt on muuseas tegelikult vaid umbes 1/3 sellest, mis piltidel paistab. Tiik ja suurem osa krundist on hoopis üldkasutatav maa ehk linnaosa avalik pargiala, mille neopseudomõisnik lihtsalt hõivanud on. Vaadake seda aerofotot maaameti kodulehel nii et krundipiirid ka näha on. Elada peab ikka oskama :)
Eelmine kommentaar käis Raadil asuva maja kohta.
Illustratsiooniks Miku kommentaarile: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&punkt=659486,6476727&zoom=261&tooltip=M%C3%B5isa%20allee%209%2C%20Vahi%20alevik%2C%20Tartu%20vald%2C%20Tartu%20maakond - päris hämmastav ikka: "park" sõidab julmalt kõrvalkrundile sisse, ja paviljonike on ruumipuudusel oma krundilt eest ära tõstetud.
Ilueksperdile (pretensioonikas nimi valitud!) tänud asjakohaste kommide eest! Räo mõisapaviljoni tegi muide tuntud sisearhitekt Leila Pärtelpoeg (koos arhitekt Ülar Saarega), tulemus on interjööride osas tõesti väga šikk ja kvaliteetselt tehtud, ütleks, et kitšist on asi kaugel.
Vahi küla "mõis" on selle kõrval appi karjuv amatöörlus.
suursuguse nimega moskva puiestee tallinnas on üks pisike kergliikluse/jalgtee lasnamäel kui ma ei eksi :)
ei eksi! (: naljakas on see, et elasin kunagi ~15 aastat pmst moskva puiestee kõrval, kuid sain selle olemasolust alles hiljaaegu teada.
Eksimine on inimlik ning õppimise esmane eeltingimus on võimalus vigu teha. Kuid! Avalikult välja riputatud arvamuses tuleb faktidega palju hoolikamalt ümber käija kui see autoril õnnestunud on.
Sõltumata hariduslikust taustast tuleks eriti hoolikalt ümber käija nende tõsiasjadega, mille kohta autor oma peamise tähelepanu pöörab.
Kirjutades arhitektuurist ja planeerimisest võiks edaspidi veidi täpsemalt selgeks teha nt ehitusmaterjalid. Silikaatkivil ja paekivi peaksid olema piisavalt erinevad, et neid tänavalt vaadeldes eristada (autor käis kohapeal). Teiseks oleks kena vahet teha klombitud ja murtud kivil.
Materjali tundmise puudusele on ka siin eelnevalt tähelepanu pööratud nt "musta lamba" fassaadi ja katusekatte puhul.
Kolmandaks julgen soovitada harjutada üldistamist. Olles mitmeid kordi selles piirkonnas käinud, võin kinnitada, et JK märgitud klombitud ...kivi prevaleerimisest on liialdatud.
Lõppeks, on ikka maru nutune, kui loed ning vastu vaatab pealiskaudsus, veidi lahmiv stiil ja ilmne süvenematus. Sestap hea kriitik, tegele oma valitud teega põhjalikumalt.
Selle märkusega ei taha mingil juhul tunnustada planeeringu ja selle realiseerimise õnnestumist. Vastupidi! Kuid tõenäoliselt ei lähe vaimuvaene lahendus kohalikele korda ja tegelikult, ega ei peakski! Pigem võidakse tunnetada puudujääke igapäevases toimetamises nt pikad ja sirged teed, mis kätkevad endas ohtu jalgsi liiklejatele ning eriti lastele.
Viimase kommentaari igasuguse sisu ja tähtsuse nullib asjaolu, et inimene ei julge oma nime alla kirjutada.
Esmalt tänud doktorile vaeva eest võtta ette pika kommentaari kirjutamine.
Annan paar omapoolset selgitust.
Sinu kommentaarist jääb justkui mulje, nagu oleksin oma peamise tähelepanu pööranud Vahi hoonete fassaadimaterjalidele. See pole ju nii? Mainisin möödaminnes klombitud paekivi, mis tegelikult on, okei, siiski silikaatkivi (üsna ükskõik, muide, aga ok, eks püüan järgmine kord ehituspoodi sattudes hoolikamalt tootenäidiseid uurida) - võib-olla jäi see materjal mul Vahit külastades lihtsalt mälupildis domineerima (kordan, postitus kirjutatud külastusest üle 2 aasta hiljem). Fotodelgi näha, et paljud majad on krohvitud, ja käinud nüüd hiljaaegu (pärast antud postituse kirjutamist) uuesti Vahis, võin samuti kinnitada, et kivi fassaadimaterjalina on seal tõesti praeguseks üsna väheseks jäänud.
Mis puutub klombitud ja murtud kivi vahesse, siis ütlesin täpselt seda, mida ka mõtlesin.
Musta maja fassaadimaterjaliga seotud eksimus sai siin kommentaarides juba selgitatud.
Kui nüüd "pealiskaudsus, veidi lahmiv stiil ja ilmne süvenematus" käis ka millegi enama kui materjalitundmise kohta, siis olen kuuldel.
Mõis on müügis 440 000 € eest, vt lisaks rohkelt interjöörifotosid: http://www.city24.ee/client/city24client?pageId=4&stateId=ShowOne&show_reo_id=1234971&utm_source=Postimees&utm_medium=1200x250&utm_term=pikaajaline&utm_content=1234971&utm_campaign=pikaajaline&channel=feed_pm_umt_online
Postita kommentaar