Kristiina 12

Eelmises postituses sai juba parasiitlusest räägitud – teema jätkub ilmekalt siinse, nüüdseks vast juba valmis ehitatud arendusprojekti puhul. Tegu on Uues Maailmas vaiksel Kristiina tänaval asuva pisikese 15 korteriga elamuga (arhitekt Paavo Kais), mis liighõreda linnaruumi tihendamise mõttes mulle täiesti sümpaatsena tundub, ometi paistab see silma kui ebaatraktiivne ja ümbruskonda mitte just väärikalt täiendav maja.

http://www.ikodu.ee/arendusprojektid/tallinn_kesklinn/kristiina_12/id/298

Tahaks teada, miks osad arhitektid arvavad, et maja pole mingil tingimusel enne okei, kui fassaadidele pole tehtud mingit erinevate värvide / materjalide lahjat kompat? N-ö akende grupeerimine näib olevat teatud kontingendi arhitektide lemmikmotiiv, ja ega siingi sellest üle saa. Lisaks on mängu toodud kohustuslik heleda krohvi ja tumedama laudise „klassikaline“ „kontrast“. (Jaa, mõlemad sõnad väärivad täiesti omaette jutumärke.) Üle võlli paekivisokkel esifassaadil on samuti teemakohane (detailplaneeringus nõuti sokli harmoneerumist kõrvalhoone omaga – kuidas ometi saab antud lahendust harmoneerumise alla liigitada?)

Täiesti ise tase on arenduse kodukas: avalehe animatsioonis näeb ringi silkavaid Uue Maailma seltsi inimesi, kes kihutavad festivalile või elektrikapikinno; päise tekstist saab teada, et „Uue Maailma seltsielu pakub mõnusat vürtsi igapäevaellu ning on üks omanäolisemaid kogukondasid Tallinnas.“ Müügikampaania näib lösutavat suuresti just seltsi poolt kujundatud piirkonna imagol. Selline strateegia on nii ebaeetiline, sest sisuliselt müüakse ju majaga koos ka väärt kesk- ja kogukonda, millele see maja ise midagi vastavat vastu ei paku. Tragikoomiline juhtum, kuivõrd seltsimaja suleti vahetult enne siinse hoone valmimist. Huvitav, kas uude majja korteri soetanud inimesed tunnevad end nüüd petetuna, et seltsimaja just nüüd kinni pandi, või on neil pigem sügavalt suva?

http://www.merko.ee/kristiina12/#/panoraam

Korteriplaanide puhul jäävad küll mõned veidrad kohad silma, suurimat arusaamatust tekitab mus aga jätkuvalt lahendus, kus magamistuppa pääseb vaid esikust, pealegi veel nii, et korterisse sisenejat tervitabki esimese asjana magamistoa uks.

http://www.ikodu.ee/arendusprojektid/tallinn_kesklinn/kristiina_12/id/298

Üleüldse on Uues Maailmas uute majadega kehv lugu – head, põnevat, kontekstuaalset ja keskkonnale lisaväärtust pakkuvat arhitektuuri on siia viimase kümnendiga tekkinud vaid mõne üksiku näite jagu. Kammisime hiljuti ühe peagi ilmuva (nüüd juba ilmunud) raamatu tarbeks terve linnajao läbi, eesmärgiga leida üles kõik uuemad majad ning arutleda, miks antud keskkond pole inspireerinud heas mõttes tähelepanuväärset arhitektuuri. Peab nentima, et ainsad põnevamad majad taasiseseisvumisjärgsest perioodist Uues Maailmas on vaid pisike abihoone rekonstruktsioon Väike-Ameerika tänaval ning teatud mööndustega ka poleemiline Koidu / Komeedi nurgahoonestus. Uus Maailm on Tallinna vanadest agulitest kindlasti kõige segasema ruumilise identiteediga, mistõttu igal siia projekteerival arhitektil on piirkonnast mingi oma isiklik nägemus, mis kokku tekitab vaid enam kakofooniat. Abiks oleksid muidugi head arhitektid, aga neid pole siiakanti eriti sattunud.