See peagi operatsioonilauale minekuks prepareeritud 1930ndate korterelamu on oma konstruktiivses alastuses hetkel üks põnevamaid hulguobjekte Tallinna kesklinnas. Tegu on Sakala 7 endise korterelamuga, mille arhitektiks julgeksin (otseselt teadmata) pakkuda Eugen Sachariast (kuid on tegelikult Boris Tšernov), mis mastaapse ümber- ja pealeehituse ootuses on tehtud seest tühjaks – alles on jäetud vaid kandvad seinad koos trepikojaga ning kord korruseid toetanud terastalad.
 |
| . |
 |
| . |
 |
| . |
 |
| . |
 |
| . |
 |
| Kõik fotod: JK (12.06.2012) - tänud Hendrikule vihje eest. |
10 kommentaari:
Korrus teeb korrused peale, rendereid maja tulevast ilmest: http://www.abkorrus.ee/project.asp?id=219&wa_id=2
See on hetkel minu üks lemmikuid, kuid Korruse poolt projekteeritav rikub mu meelest kogu hoone ära. Kahju.
arhitekt
Lüüakse 1990ndatega üle. Soliidses eas väärikale vanamehele sombrero pähe ja havai särk selga. Kahju tõesti.
vau. pole enne näinud seest nii puhtaks roogitud maja. mõtted hakkavad kohe jooksma mingite mitme korruse vahet jooksvate planeeringutega.
uus on kahjuks tõepoolest päris jõuetu ja jõle.
Kusjuures pean tunnistama, et enne selle maja skeleti nägemist ma ei teadnudki, et veel 30ndatel oli (küll osaline) teraskonstruktsioon korterelamute puhul normaalne nähtus. Eeldasin, et vahelaed olid ikka raudbetoonist. Kusjuures toonased projektid tavaliselt konstruktiivseid lahendusi ette ei kirjutanud ning isegi lõigetelt pole aru saada, mis materjali oli plaanis kasutada.
See on väga sümpaatne maja. Mööda käies olen ikka imestanud, et kesklinnas nii kaua üks uhke maja niiviisi räbalates seista saab. Praegune tulemus on muidugi ... hämmastav. Kas see ei ole miljööala vmt, et mõni ametkond saaks projekti pisut peenetundelisematele radadele suunata?
Aprillis 2013 maja samas seisus, ümberehitusega pole alustatud. Jõudsin vähemalt algse fassaadi üle pildistada. Uus projekt on muidugi paras pilastus, aga kui maja pika seismise järel hoopis maha tõmmatakse, on veel kurvem lugu.
Arhitektiks on B. Tšernov (Karin Hallas-Murula, Peatada lammutamine, EPL 09.09.2008).
Tänud meelde tuletamast, Rain, see Tšernovi faktike oligi mul juba kuskilt välja tulnud, panin nüüd postitusse kirja ka.
Sakala 7 arendusprojekti kodulehekülg: http://www.sakala7.ee/tutvustus/
Arhitektid on aga oma eskiisi kodukalt maha võtnud; kas ainult mulle tundub või on projekt vahepeal veidi etemaks muutunud? (Püüdes 3D piltide stilistika erinevusi mitte arvestada...)
Oh-jah, minu jaoks on see üks imelik ja vastuoluline projekt. Kõigepealt oli vaja ehtne 1930. aastate interjöör (tõsi, halvas olukorras ja nõukogudeagsete "täiendustega", aga siiski paljude autentsete detailidega) majast välja lõhkuda, et nüüd siis sinna sisse lavastada võlts-kolmekümnendaid. Mis loomulikult, nagu sel puhul ikka, on kraadike ilusamad, "stiilsemad" ja pidulikumad, kui see maja tegelikult kunagi olnud on. Ma isegi ei tea, kas lammutustöö tegi üldse seesama arendaja, kes maja nüüd uuesti üles ehitas, aga kogu see arenduse kodulehe retoorika ja kujunduse esteetiline taotlus on kõige selle taustal, mis majaga tegelikult tehtud, siiski kuidagi groteskne. Väliselt ei ole lõpptulemus omas žanris samas ka väga halb -- julgeks ma öelda nüüd, kui asi valmimas.
Projekti saamisloost niipalju, et sama ürgvana planeeringuga (R-Konsult, Irina Raud, menetluse algus 1990. aastate keskpaik), mis lubas rajada praegu sinna kõrvale kerkiva ja Rävala pst telje suhtes imalikult paikneva tornmaja, oli ka sellele vanale majale lubatud poolteist korrust peale. Planeeringud kehtivad meil teatavasti ürgigavesti. Nii et seda tagasi pöörata ja öelda, et pealeehitust üldse ei tule, enam ei saanud. Ja kui siis Korruse-poisid tulid oma projektiga "kasvuhoone katusel", siis toona vist Carl-Dag oli meil TKVA projektikomisjonis tol päeval see, kes esimesena ütles, et las olla pealegi üks selline lahendus, on vähemalt selgelt eristuv moodne kontrastne lisand ja mingigi omapära. Neid "delikaatseid" ja "sulanduvaid", aga tegelikult paiguti ikka üsna kohutavaid lisakorruseid väärikate 1930. aastate kortermajade peal on meil niigi küll.
Need eestiaegsete kivimajade pealeehitused üldisemalt on üks omaette ooper, mis vahepeal kippus täiesti käest ära minema ja mille analüüsimine eeldaks pikemat kommentaari.
Oliver
Postita kommentaar