29.1.13

Kuidas portreteerida eesti arhitekti?

Eestikeelne Vikipeedia pakub mõningaid võimalusi. Tänuväärne kui näiteks potentsiaalne klient otsib arhitekti, kes projekteeriks talle mitmekülgse materjalikasutusega, põneva mahujaotuse ja funktsionaalse plaanilahendusega (!) maja, siis pärast mõningast tuhnimist Eesti arhitektide loendis selgub, et näiteks Vahur Sova vastab just täpselt sellisele profiilile [viide?]. Või kui keegi soovib kohaspetsiifilist, ent provokatiivset ning põneva ja oskusliku materjalikasutusega maja, siis õige valik oleks sel puhul Siiri Vallner [viide?].

Kahjuks pole Vikipeedias kaugeltki kõigi tegevarhitektide lehtedel nende loomingut nii armsalt kirjeldatud. Kellel aga on, need toon kõik välja. Pole tänu väärt.


Indrek Allmanni loomingut iseloomustab kõrge tehniline tase, leidlik materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ning hoolikalt läbimõeldud ülesehitus.

Andres Alver: hea keskkonnatunnetus, innovaatiline materjalikasutus ning selge mahujaotus.

Tiit Trummal: hea keskkonnatunnetus, põnev materjalikasutus ning ekspressiivsed vormid.

Martin Aunin: väljapeetud materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ning põnev mahujaotus.

Reio Avaste: mitmekülgne materjalikasutus, selged vormid ning funktsionaalne mahujaotus.

Madis Eek: korrapärased geomeetrilised vormid, hea keskkonnatunnetus ning kohati küllaltki kontrastne materjalikasutus. 90ndat töödes on näha üleüldine ajastule omane uudsete materjalide vaimustus.

Hanno Grossschmidt: oskuslik materjalikasutus, mänglevad vormid ning hea keskonnatunnetus.

Tomomi Hayashi: põnev materjalikasutus, paindlik ja omapärane vormikeel ning oskuslik keskkonnatunnetus.

Jaak Huimerind: funktsionalistlik vormikeel, lihtne materjalikasutus, korrapärased geomeetrilised mahud, selgejoonelisus ning ratsionaalsus.

Villem Tomiste, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür: põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus.

Raivo Kotov: ultramodernne vormikeel, põnev materjalikasutus ning julgus mahtudega eksperimenteerida.

Jüri Okas: hea keskkonnatunnetus, mitmekülgne materjalikasutus ning kohati ekspressiivsed vormid. Varasemaid töid iseloomustab pikkonna (??!!?) eripära arvestav konstruktivistlik laad.

Marika Lõoke: jõulised vormid, hea keskkonnatunnetus ja leidlik materjalikasutus.

Urmas Lõoke: väljapeetud materjalikasutus ning lihtne geomeetriline vormikeel.

Tõnu Laigu: funktsionalistlik vormikeel, oskuslik ja mitmekülgne materjalikasutus ning hea keskkonnatunnetus.

Urmas Muru: põnev materjalikasutus, ekspressiivsed vormid ja mahud ning mitmekülgsed värvilahendused.

Mai Šein: hea keskkonnatunnetus, ranged geomeetrilised vormid ning põnev materjalikasutus.

Andres Põime: funktsionalistlik lihtsus, lakooniline vorm ning mitmekülgne materjalikasutus.

Vahur Sova, nagu juba eelpool toodud: mitmekülgne materjalikasutus, põnev mahujaotus ning funktsionaalne plaanilahendus.

Kaur Stöör: julge materjalikasutus, värvirohkus ning ülimodernne vormikeel.

Veronika Valk: hea keskkonnatunnetus, kirevad värvitoonid, mängulised lahendused ning kohaspetsiifilisus.

Siiri Vallner, nagu öeldud: kohaspetsiifilisus, provokatiivsus ning põnev ja oskuslik materjalikasutus.

Enn Rajasaar: lihtne funktsionalistlik laad, mis arvestab asukoha spetsiifikat ning ei püüa materjalikasutusega end silmatorkavaks teha.

Kalle Vellevoog: uusfunktsionalistlik vormikeel, hea keskkonnatunnetus ning oskuslik materjalikasutus. 


(Kõik tsitaadid on pärit vastava arhitekti Vikipeedia lehelt seisuga 29.01.2013.)

27.1.13

Vaske, vaske...



kirjutas: Veronika Valk
 
"Mulle meeldib avastada kohti, kus arhitektid käivad: arhitektide klubisid, kohvikuid, baare...," ütleb David Basulto, üks ArchDaily arhitektuuriblogi asutajaid. Mõtlen, et arhitektuuriväli muutub vist jah sageli üheks väikeseks mulliks, kus lihtne keskenduda vaid iseendale. "Tihti on tõesti nii, kuid minu reisid on blogi tõttu eesmärgipärased. Samas otsin kontakti mõtlejatega, kes on väljastpoolt valdkonda, kuid aitavad kaasa ArchDaily missioonile," nõustub Basulto. Ajaveeb on keskkonnana justkui kool, mis kättesaadav kõigile, kel lehele juurdepääs ja keeleoskus. Kuidas valdkonnaülest mõttevahetust arendada? Kuni Basulto mõtleb, räägin talle lõbusaid lugusid sünteetilise bioloogia töötoast, mis EKA arhitektuuriteaduskonnas 2012. aastal korraldatud.

"Tootedisainer, bioloog, arhitekt üheskoos suudavad võib-olla aluse panna ametile, mida ükskord tulevikus nimetatakse näiteks "organismi-disaineriks"," arvab Basulto. Seega siis on olemas elu väljaspol arhitektuuri? "Minu jaoks tegelikult mitte," naerab Basulto. Üsna zen: kas ta on kunagi käinud Indias, et suudab ArchDaily'le nii pühendunult keskenduda? "Veel mitte," vastab Basulto. Järgmisena läheb ta Venemaale ja Hiinasse. Türki tahaks ta minna uuesti, et uurida sealset kultuurisulamit. Üks türklasest disainer rääkis hiljuti, et Türgis ei saa olla edukas, olemata pidevas innovatsioonirattas. Et seal oma niši leidnuna ei saa puhkama jääda ja sama asja elu lõpuni teha, vaid et on vaja pidevalt midagi uut välja mõelda -- leiutada, leiutada... "Sel peab olema miski teatud kultuuriline põhjus," kommenteerib Basulto. Ja kui rännata mitte ainult ruumis, vaid ka ajas?

Kui Mies'i ajal oleks ArchDaily olemas olnud, siis milline oleks arhitektuurimaailm täna? Mies pages ideoloogilise terrori eest 1937. aastal Chicagosse. Basulto võttis mõne aasta eest teadlikult, hoopis teistel ajenditel sihikule New Yorgi. "New Yorgis tegutsevat naist kohates saab kohe aru, et ta on New Yorgist. New York on nii võitluslik, et muudab ka inimesed võitluslikeks. Sinna lähevad arhitektuuri-olümpialased teatud põhjustel," ütleb Basulto. Kuidas orkaan Sandy New Yorgile mõjus? "See, mis ma nüüd ütlen, pole poliitiliselt korrektne, aga New York sai tormikahjustustega perfektselt -- palju tõhusamalt hakkama, kui nii mitmedki teised paigad siin planeedil muude katastroofidega. Jah, mõnes tunnelis oli vesi, aga kui selline asi oleks juhtunud Tšiilis...," on Basulto irooniline.

"Tuleb oma tähelepanu fokusseerida, keskenduda," rõhutab ta. No aga millele siinses kapitalistlikus süsteemis siis ikka nii väga keskenduda... Kas ideoloogilised korrad, sh (neoliberaalne) kapitalism jt tapavad loovust, loomingulisust? "Kui ma ei näe linnades graffitit, siis on see minu jaoks märk, et loovuse avaldumisega on probleeme," sõnab Basulto. Mis siis loovust turgutab? Ikka vist haridus. Selline stimuleeriv. Millel ilmselt vaja finantsi. "Tšiilis on palju vaske, mille müügiraha paigutatakse Šveitsi kontodele ning jagatakse toetustena neile noortele, kes soovivad minna mujale headesse koolidesse õppima. Tingimusel, et need tudengid tulevad pärast õpinguid Tšillisse tagasi ja töötavad kodumaal vastavatel ametikohtadel," meenutab Basulto... 

ArchDaily asutajad David Assael ja David Basulto.
Foto via http://www.arriesgo.cl/2011/28-12-fundadores-de-archdaily-compartiran-su-experiencia-con-emprendedores/

------------

Möödunud nädalal külastas Eestit David Basulto, üks kahest arhitektuurisaidi ArchDaily asutajast. Basulto osales siin noore arhitekti preemia žüriis (tulemused avalikustatakse 14. veebruaril 2013) ning pidas Okupatsioonide muuseumis. Usutlused temaga ilmusid nii Päevalehes kui Sirbis. Eelnenud lugu koosneb mõtetest, mis Päevalehe artiklisse ei mahtunud.