... ehk Lutheri mööblivabriku masinasaali kuulsusetu taassünd. See on kahtlemata šikimaid garaaže, mida võiks ette kujutada, aga mõelda vaid, mida kõike asjalikumat võinuks siia paigutada ükskõiksete plekihunnikute asemel...
 |
| Foto: Jarmo Kauge (22.06.2012) |
Raudbetoonist raamkarkassil lahendatud kolmelööviline masinasaal valmis aastal 1912, samal ajal koos Vana-Lõuna tn joonele jääva mööblitsehhiga, mida peetakse esimeseks mitmekorruseliseks raudbetoonkarkassiga hooneks Eestis. Kvartali sisse jääva masinasaali valgusküllane ruum mõjub tõesti sakraalselt, selle kõrgusse pürgivat pealöövi valgustavad ulatuslikud katuseaknad, külglööve aga aknad seintes. Mõlemad vabrikuhooned projekteerisid tuntud Peterburi arhitektid Vassiljev ja Bubõr, kes paar aastat varem olid valmis saanud siit kesklinna poole jääva Lutheri villa ning Draamateatriga. Mööblivabriku konstruktsioonid joonistati samuti Peterburis, ettevõttes nimega Virš & Gerzberg. (Siin toodud infokillud pärinevad Maris Suitsu magistritööst, mille leiab siit – lk 32 näeb ajaloolist vaadet samast ruumist.)
Tegemist on siinmail ühega esimestest juhtudest, kus suhteliselt uudne materjal – raudbetoon – on jäetud rahuga katmata, eksponeerides moodsa ja paljuvõimaldava materjali enda esteetikat, mis ühest küljest väljendub võimsas konstruktsioonis ning teisalt raketisejälgedega tekstuuris.
 |
| Foto: Jarmo Kauge (22.06.2012) |
 |
| Foto: Jarmo Kauge (22.06.2012) |
See ruum on kaugelt liiga hea autode hoiustamiseks. Kuna parkimisele on pühendatud vaid kolmandik terve hoone pikkusest, seda muuseas kolmel korrusel, millest 2 alumist on päris madalate lagedega, tekib küsimus, miks ei võidud lahendada parkimist terve hoone alumisel tasandil, et atraktiivset saaliruumi kas või näiteks avatud (loov)büroode või stuudiopindadena kasutada. Vähemalt ruumiline potentsiaal selleks on minu silmis täiesti olemas: peamised tööpinnad asuksid seinaakendega külglöövides, keskmises löövis paikneks kitsas loomulikku valgust mitte niivõrd vajav abi- ja koosolekuruumide plokk, mille teisele tasandile saaks paigutada puhkenurgad jms, mida valgustaksid efektsed katuseaknad. Sarnane lahendus töötab suurepäraselt naaberkvartalis Baltikas, kuhu on kolinud paljud loovtööstuse tegijad. Soovitan Lutheri kvartali arendajail-omanikel vaatama minna.
Loodan, et masinasaali hetkel kasutuseta seisvad ülejäänud kaks kolmandikku leiavad omale esimesest oluliselt tänulikuma publiku. Küll rentnikke leiduks. Pealegi aitaks selle alternatiivne funktsioon kindlasti kaasa kvartali muutumisele vähe elavamaks kui see on praegu oma peaaegu totaalses uimases monofunktsionaalsuses.
 |
| Foto: Ingrid Ruudi (26.05.2011) |
 |
| Foto: Ingrid Ruudi (26.05.2011) |
3 kommentaari:
Lisalugemiseks väga sümpaatne artikkel Tuuli Köllerilt: http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=402
See on üks mu lemmikruume kogu Tallinnas. Ja ma eelistaks, et see ei muutuks stuudioteks, vaid pigem rulluisu diskoteegiks või roller derby keskuseks. Ruumiks, kus palju inimesi saaks korraga liikuda, et seda ruumi tajuda ja nautida.
Rebeka, ma olen täiesti nõus... Seda juttu kirja pannes lihtsalt lähtusin pigem tõenäosusest, et hoone omanik püüab sellest ka mingit reaalset kasu välja pigistada. Pakkusin ühe vast kõige lihtsamini teostatava (ja end tõestanud) variandi välja, kuigi mullegi meeldiks rohkem, kui seda ägedat ruumi saaks tarbida ka tavainimene. Misiganes avaliku funktsiooniga asutus oleks siin igatahes parim variant - eks näis, mis saab, osa majast on veel tühi...
Postita kommentaar