29.1.13

Kuidas portreteerida eesti arhitekti?

Eestikeelne Vikipeedia pakub mõningaid võimalusi. Tänuväärne kui näiteks potentsiaalne klient otsib arhitekti, kes projekteeriks talle mitmekülgse materjalikasutusega, põneva mahujaotuse ja funktsionaalse plaanilahendusega (!) maja, siis pärast mõningast tuhnimist Eesti arhitektide loendis selgub, et näiteks Vahur Sova vastab just täpselt sellisele profiilile [viide?]. Või kui keegi soovib kohaspetsiifilist, ent provokatiivset ning põneva ja oskusliku materjalikasutusega maja, siis õige valik oleks sel puhul Siiri Vallner [viide?].

Kahjuks pole Vikipeedias kaugeltki kõigi tegevarhitektide lehtedel nende loomingut nii armsalt kirjeldatud. Kellel aga on, need toon kõik välja. Pole tänu väärt.


Indrek Allmanni loomingut iseloomustab kõrge tehniline tase, leidlik materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ning hoolikalt läbimõeldud ülesehitus.

Andres Alver: hea keskkonnatunnetus, innovaatiline materjalikasutus ning selge mahujaotus.

Tiit Trummal: hea keskkonnatunnetus, põnev materjalikasutus ning ekspressiivsed vormid.

Martin Aunin: väljapeetud materjalivalik, hea keskkonnatunnetus ning põnev mahujaotus.

Reio Avaste: mitmekülgne materjalikasutus, selged vormid ning funktsionaalne mahujaotus.

Madis Eek: korrapärased geomeetrilised vormid, hea keskkonnatunnetus ning kohati küllaltki kontrastne materjalikasutus. 90ndat töödes on näha üleüldine ajastule omane uudsete materjalide vaimustus.

Hanno Grossschmidt: oskuslik materjalikasutus, mänglevad vormid ning hea keskonnatunnetus.

Tomomi Hayashi: põnev materjalikasutus, paindlik ja omapärane vormikeel ning oskuslik keskkonnatunnetus.

Jaak Huimerind: funktsionalistlik vormikeel, lihtne materjalikasutus, korrapärased geomeetrilised mahud, selgejoonelisus ning ratsionaalsus.

Villem Tomiste, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür: põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus.

Raivo Kotov: ultramodernne vormikeel, põnev materjalikasutus ning julgus mahtudega eksperimenteerida.

Jüri Okas: hea keskkonnatunnetus, mitmekülgne materjalikasutus ning kohati ekspressiivsed vormid. Varasemaid töid iseloomustab pikkonna (??!!?) eripära arvestav konstruktivistlik laad.

Marika Lõoke: jõulised vormid, hea keskkonnatunnetus ja leidlik materjalikasutus.

Urmas Lõoke: väljapeetud materjalikasutus ning lihtne geomeetriline vormikeel.

Tõnu Laigu: funktsionalistlik vormikeel, oskuslik ja mitmekülgne materjalikasutus ning hea keskkonnatunnetus.

Urmas Muru: põnev materjalikasutus, ekspressiivsed vormid ja mahud ning mitmekülgsed värvilahendused.

Mai Šein: hea keskkonnatunnetus, ranged geomeetrilised vormid ning põnev materjalikasutus.

Andres Põime: funktsionalistlik lihtsus, lakooniline vorm ning mitmekülgne materjalikasutus.

Vahur Sova, nagu juba eelpool toodud: mitmekülgne materjalikasutus, põnev mahujaotus ning funktsionaalne plaanilahendus.

Kaur Stöör: julge materjalikasutus, värvirohkus ning ülimodernne vormikeel.

Veronika Valk: hea keskkonnatunnetus, kirevad värvitoonid, mängulised lahendused ning kohaspetsiifilisus.

Siiri Vallner, nagu öeldud: kohaspetsiifilisus, provokatiivsus ning põnev ja oskuslik materjalikasutus.

Enn Rajasaar: lihtne funktsionalistlik laad, mis arvestab asukoha spetsiifikat ning ei püüa materjalikasutusega end silmatorkavaks teha.

Kalle Vellevoog: uusfunktsionalistlik vormikeel, hea keskkonnatunnetus ning oskuslik materjalikasutus. 


(Kõik tsitaadid on pärit vastava arhitekti Vikipeedia lehelt seisuga 29.01.2013.)

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Rene

Mäherdune kiidulaul, välja on toodud eelised, aga kus on puudused? näiteks vähene vastutus ja ebaratsionaalsus.