Praeguse rahandusministeeriumi hoonega on kentsakas lugu.
 |
| Foto: JK, 28. aprillil 2009 |
Alles hiljuti (okei, pool aastat tagasi) sai meediast lugeda Riigi Kinnisvara AS-i kavatsusest 1978. aastal plaanikomitee arvutuskeskusena valminud hoone lammutada, et siis koos teise, mahuliselt sarnase torniga välisilmelt samasugusena taas üles ehitada. Kaksiktorniga hiigelhoonesse koliksid kokku rahandus-, majandus-, sise- ja sotsiaalministeerium. RKAS väitis ajakirjanduse kaudu, et vana hoone "fassaad on
sedavõrd halvas seisukorras, et ei vasta enam säilitamiseks vajalikele
nõuetele. Samuti on hoone kandekonstruktsiooni seisukord halb ja
vundament tuleb ümber ehitada."
See oli esimene kord, kui räägiti avalikult vana hoone asendamisest uuega, pealegi praegust hoonet matkivas nahas (kusjuures matkimise idee laitsid maha nii olemasoleva maja arhitekt Ülo Ilves kui ka Arhitektide Liit).
Aga pange nüüd tähele: RKAS-i kommunikatsioonijuht poetas viidatud artiklis lisaks hoone (väidetavale) kehvale tehnilisele seisule veel ühe huvitava asjaolu, nimelt: "vastavalt kehtivale detailplaneeringule [tuleb] parkimiskohad rajada olemasoleva hoone alla." Oot-oot, misasja?
Detailplaneering kehtestati aastal 2007. Seega on päris naljakas, et planeering kehtis juba pool kümnendit ilma et kellelgi oleks tulnud pähe uurida, mis asjaoludel hõlmab planeeritav (!) maaalune hoonestusala terve olemasoleva maja aluse pinna, või mis meetodil õieti rajatakse 2 maaalust parkimiskorrust 14-korruselise hoone alla?
See on veider planeeringu seletuskirjas öeldu kontekstis, kus siiski vihjatakse olemasoleva maja allesjätmisele, vana hoonestuse asendamisest uuega räägitakse vaid madalama mahu puhul. Majaaluse parkla puhul jääb seletuskirjas selgusetuks, mis ulatuses see olema peaks, ka joonis jätab otsad täiesti lahtiseks (või õigemini: lubab kõike).
Hakka või arvama, et planeeringusse on meelega jäetud sisse teatud vastuolud juhuks, kui kunagi (nüüd) tekib siiski tahe olemasolev kõrgmaht uuega asendada ja on tarvis ettekäänet. Nimelt pole vaja uut detailpleneeringut, kui lammutatav hoone samas mahus ja sama sihtotstarbega uuesti üles ehitada. Samamoodi, nagu aru saan, pole "asendamise" puhul tarvis detailplaneeringus märgistada hoonet kui "likvideeritavat".
Vähemalt hea, et majaesine park tehakse korda, planeeringus nõutakse lausa arhitektuurikonkurssi. Kusjuures ilma haljastusprojektita ei tohiks pargi alla jäävat parklat rajamagi hakata. Vaatame siis.
- - -
Aga tegelikult tahtsin hoopis näidata üht huvitavat leidu ajakirja Ehitus ja arhitektuur 1967. aasta 1. numbrist – Tallinna Moemaja projekti, mida planeeriti tollal samasse kohta ja samas mahus nagu üle 10 aastat hiljem valminud arvutuskeskus, arhitektiks siingi Ülo Ilves (s 1929) koos Valentin Zilbertiga (1921-1966). Lugege:
 |
| Skänn: Ehitus ja arhitektuur, 1-1967 |
Vähemalt kõrgplokk oli tollal veel haljalt modernistlik (ennetades mõneti Okase ja Lõokese uusmodernistlikult šikke bürootorne piki Pärnu maanteed, millest järgmine peaks varsti ehitusse minema), hoone funktsiooni ja aastate möödudes kogus projekt veidi iseloomu juurde, meenutades mulle millegipärast väga tollast Ida-Saksa arhitektuuri:
 |
| FK 13109 © Eesti Arhitektuurimuuseum |
Eelnenud (dateerimata) perspektiivvaatel puudus veel Edgar Viiese veider Mesoameerika-hõnguline fassaadikompositsioon, mis vist tegelikult kujutab hoone funktsioonile viidates mingeid arvutusmasinate kiipide ühendusi vms vms vms. Mahuline ja fassaadilahendus koos integreeritud kunstiteosega kokku annab vast Eesti ühe kõige idablokilikuma tundega büroohoone – kahju, et see nüüd oma autentsuses maha tõmmatakse ja kuidagi uues võtmes interpreteerima hakatakse. Mul ei ole selle tulemusse head usku, aga loodame parimat.
 |
| Skänn: "Tallinna arhitektuur" |
 |
| FK 5531 © Eesti Arhitektuurimuuseum / Foto: Rein Vainküla |
 |
| Skänn: "Tallinna arhitektuur" - NB! Foto all vasakul kujutab Ametiühingute maja koosolekute saali! |
Konverentsisaal, Väike-Ameerika tänav jääb parempoolse seina taha.
 |
| FK 10690 © Eesti Arhitektuurimuuseum / Foto: Johannes Kalda |
... ja päris-lõpetuseks põhiplaan ka.
 |
| Skänn Hallist raamatust |
3 kommentaari:
Hästi tore oleks, kui keegi planeeringuga hästi kursis olev isik oskaks asjaolusid veidi kommenteerida või täpsustada. Et ega ma millestki valesti aru pole saanud (:
üliboss maja, kahju et nad oma näppe sellest eemal ei hoia..
No see, et siis, kui ehitada sama funktsiooniga samas mahus maja uuesti, ei ole vaja teha planeeringut, on küll iseenesest VÄGA vaba tõlgendus ehitus- ja planeerimisseadusest. Ma küll ei näe, kuidas see käiks rekonstrueerimise mõiste alla. Aga tõenäoliselt on KOV-il võimalus ka niimoodi antud planeeringut tõlgendada, et selle alusel saab teha ka uue maja. 2007. aasta planeering on aga täpselt selline, nagu pigem just 1990. aastatel tavaliselt tehti, hästi ebamäärane ja ebatäpne. Minu meelest 2007 sai selline asi veel läbi minna küll üksnes seetõttu, et RKAS-il oli sellega hästi kiire. Vähemalt ma mäletan, et seda pidi kuidagi kiirkorras menetlema. Kusjuures hiljem nad hakkasid tegema veel ühte muudatusvraianti, st. enda meelest ma olen sinna nagu veel mingi teise variandi ka kunagi kooskõlastanud, aga see vist ei jõudnud neil kuigi kaugele. Selliseid ebamääraseid planeeringuid 1990. aastatest on kahjuks kogu linn täis ja nad kehtivad ürgigavesti. Maja ise on paraku aga täiesti ümber ehitatud: nii üsna surnuks eurostatud fassaad kui ka interjöör, kus algsest ei ole praktiliselt midagi alles. Aga seda, et fassaadi keskosa sigrimigri, mis algsest viimistlusest pea ainsana alles on, on Viiese kavandatud, ma ei teadnudki. Minu lapsepõlves 1980. aastail ja veel vist hiljem 1990. alguseski muide olid maja ees väga vahvad tõusvad-langevad (vahelduva kõrgusega veejugadega) purskkaevud.
Postita kommentaar