Kohe lõplikult valmiv Tehnika 53 on korralik eeslinlik korterelamu, mille puhul polegi õieti millestki kinni hakata – hoone sobib nii mahtudelt kui fassaadikäsitluselt kenasti Kassisaba konteksti. See on viisakas ja turvaline miljööala-arhitektuur (kodukal seisva teksti segaduses autor väidab küll, et hoone asub lausa vanalinna muinsuskaitsealal!), mis enese liigse kehtestamise asemel püüab pigem otsida kontakti piirkonna varasema hoonestusega, peites oma muidu paneelse olemuse krohvi, puidu ja klaasi ning kahjuks ka tellisplaadi taha (vaatamata imiteerivate materjalide keelule).
Arenduse müügistrateegia puhul äratab tähelepanu mitte just sagedane "arhitekti tervitus", kus projekti autor Velle Kadalipp arhitektuuribüroost JVR selgitab oma lähtekohti maja kavandades. Sümpaatne, kuigi tekst kõlab lihtsalt kui pisut tuunitud seletuskiri.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=3 |
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=3 |
Tagafassaad on minu arust veidi närviline oma lifti- ja trepikojaakende triipudega.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=3 |
Neljakordne hoone sisaldab 14 korterit,
millest enamikul on rõdu ja/või terrass, paaril ka saun ja viimase
korruse korteritel kamin. Laisad ei pea treppe kulutama, saab ka liftiga. Maja taha õuele tuleb hommikupäikesele avatud
hoov mänguväljakuga. Parkimine on lahendatud keldrikorrusel, siin on muuseas ka jalgrattahoidla.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=8 |
Edasi esimesele, või pigem soklikorrusele. Huvitaval kombel on siin korterid
nr 1 ja 3 märgitud bürookorteriteks. Neist ei erista
tavalisest korterist sisuliselt miski, põhjus näib peituvat detailplaneeringuga (vt ka seletuskiri) määratud
maa sihtotstarbes, milleks on 85% elamu ja 15% äri. Kaval nüke. Aga kuna nende libakorterite aknad jäävad sügavale teise korruse rõdude alla, loodan, et neisse tulevadki pigem bürood kui kellegi kodud. Ma küll ei kujuta hästi ette sellise plaanilahendusega büroosid, aga olgu (võib-olla jäeti osa vaheseinu ehitamata). Korterid nr 1 ja 4 sisaldavad huvitavaid rudiment-ruume, mis näivad olevat tekkinud detailplaneeringuga lubatud mahu maksimaalsel täitmisel – need on pisikesed akendeta konkud, märgitud kui hobiruum / panipaik / kabinet. Loodan, et tulevased asunikud neile mingi põneva otstarbe leiavad (joogaruum, veinikelder, mängupõrgu?). Korteril nr 2 on ka pisike abiruum, muljetavaldav!
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=8 |
Mainitud korter nr 4 jätkub ka teisel korrusel – see on maja veidraim korter, ainuke läbi kahe korruse. Näib, et seda on püütud avara terrassi ja saunaga vähegi väärtustada, kuid veidraks jääb see siiski, loomuliku valguseta köögi, ebamugavalt omaette korrusel pesuruumidega ja häirivalt esikusse jooksva vaheseinaga, lisaks see ebamäärase funktsiooniga pime pisiruum allkorrusel. Teised korterid on head, kuigi panipaikadeta ning pesuruumidega, mis avanevad peaaegu otse esiku ukse ette.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=8 |
Kui peaksin valima, eelistaksin korterit nr 7/11/14 – küll väikeste modifikatsioonidega.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=8 |
Neljas korrus.
http://www.arcovara.ee/?content=1132&page_id=8 |
Kokkuvõttes siiski keskmisest etem maja heas asukohas.
* * *
Wismari 24 on juba vana projekt (aastast 2004), mille rendereid mäletan ammusest ajast, kui ON Arhitektid said üles oma kodulehe, mida pole minu arust tänaseni mitte millegagi täiendatud. Pärast pikka ooteperioodi on nüüd maja lõpuks valmis saanud.
Optimismist pakatavale buumiajale ja ühtlasi autorile (arhitekt Harry Klaar, võib-olla keegi lisaks) omaselt on tegemist konservatiivsuskammitsaist vaba hoonega, kus miljöösõbralikkus ulatab käe popile. Selle maja juures meeldibki mulle esmajoones see, et ta ei püüa asetuda oma keskkonda kuidagi lömitav-märkamatult ja pead õlgade vahele tõmmates, ja samas ka mitte väga prauhti, vaid astub julgelt ja eneseteadlikult vanade majade ritta, mõjudes naabrite kõrval vaatamata teatud iroonianoodile (dekoratiivsed piirded, akende paksud raamistused) siiski viisakana.
Parkimine on maja taga, ja kuna krunt on kitsas, pole siin ruumi mingisugusele mõnusale õuealale. Seda korvavad mingil määral üle 10 ruudused rõdud pooltel korteritel – vast paistab siia soojematel kuudel üle majade ja puude ka mingil määral päikest.
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/galerii/ |
Optimismist pakatavale buumiajale ja ühtlasi autorile (arhitekt Harry Klaar, võib-olla keegi lisaks) omaselt on tegemist konservatiivsuskammitsaist vaba hoonega, kus miljöösõbralikkus ulatab käe popile. Selle maja juures meeldibki mulle esmajoones see, et ta ei püüa asetuda oma keskkonda kuidagi lömitav-märkamatult ja pead õlgade vahele tõmmates, ja samas ka mitte väga prauhti, vaid astub julgelt ja eneseteadlikult vanade majade ritta, mõjudes naabrite kõrval vaatamata teatud iroonianoodile (dekoratiivsed piirded, akende paksud raamistused) siiski viisakana.
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/galerii/ |
Parkimine on maja taga, ja kuna krunt on kitsas, pole siin ruumi mingisugusele mõnusale õuealale. Seda korvavad mingil määral üle 10 ruudused rõdud pooltel korteritel – vast paistab siia soojematel kuudel üle majade ja puude ka mingil määral päikest.
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/galerii/ |
Arenduse koduka sõnul asus sel krundil varem sarnases mahus kahe trepikojaga kahekorruseline puidust elamu. Uus hoone on aga ühe keskse trepikojaga, hoone pikerjat tänavafronti on püütud vertikaalse fassaadijaotusega liigendada, kaasa aitab vertikaallaudis.
Hoones on 10 ühe- kuni kolmetoalist korterit, nagu öeldud, pooled rõduga. Õnneks pole Wismari kuigi aktiivse autoliiklusega tänav, vastasel juhul oleks mul kahju esimese korruse elanikest, kes oma suurte akendega otse tänavatasandil viibivad. (Ometi on see puitagulitele väga omane lahendus.)
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/index.php?id=177 |
Kui kaks ühel tasandil asuvat kolmetoalist välja arvata, on kõik
korterid suunatud kas tänava või hoovi poole, seega on need ainult ühelt
poolt valgustatud. Suured aknad tulevad sel puhul küll kasuks, kuid
kohati väga kahtlen, kas sellest piisab. Joonistel näeb, et vasakpoolsetele korteritele olid mõeldud ka kööginurki natukenegi valgustavad pisikesed küljeaknad, kuid huvitaval kombel on neist mingil hetkel loobutud, jättes köögid täiesti hämaraks. Loodan, et neid kortereid polnud selleks ajaks "paberil" maha müüdud, vastasel juhul oleks tegemist korraliku sigadusega. Panipaikadega on ka kehvasti – neid lihtsalt pole.
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/index.php?id=177 |
Muus osas tavalised korterid: pole kohutavad, pole ka vapustavad.
http://www.uusmaa.ee/kassisabakorterid/index.php?id=177 |
* * *
Villardi 9 on arhitekt Tormi Sooväli looming. Sellega on praeguseks nii kaugele jõutud, et Favorte müüs arenduse maha, asja hakkas edasi ajama Uus Maa ning maja on nüüd peagi valmis. Juba alguses mitte kuigi sümpaatsena tundunud projekt pole ajaga paranenud, miski häirib mind siin endiselt. Võta kinni, milles probleem. Ütleks, et puhtast elegantsist jääb puudu. Natuke nokitsemist ja sellest saanuks täiesti sümpaatse ilmega hoone – praegu on akendega mängimise ja materjalide kombineerimisega minu arust pisut üle pandud.
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=203 |
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=203 |
Üldiselt ongi maja arhitektuur kuidagi liiga rahutu. Mahult toekas, matsakas, kuid üritab seda teatud võtetega varjata: hoone on justkui kaheks eri fassaadiviimistlusega mahuks lõhutud. Tulemus on nagu üritaks suurem maja väiksemat alla neelata, terav hammasterida irevil. (Mis point neil sakkidel on?) Häirib ka nurgalahendus, mille oleks võinud konkreetsemalt ja isegi jõulisemalt lahendada. Ma ei näe mingit mõtet fassaadimaterjali vaheldumises seal korrustevahelistel pindadel, see nagu lahustaks nurga ära.
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=203 |
Majas on 8 korterit ja 2 äripinda, parkimine on lahendatud maaalusel korrusel (€ 8000 eest!). Esimesele korrusele jäävad äripinnad – väga huvitav saab olema näha, missugused tegelased endale siia pesa teevad, loodan, et vähemalt ühele pinnale tekib ka näiteks kohvikuke, mis oleks siinkandis igati tänuväärne – lisaks on esimesel korrusel üks korter ning suure plussina panipaigad igale korterile (€ 3500 eest). Ideaalne oleks muidugi, kui need asuks korterites, kuid hea seegi. Alumise korruse ainuke korter on tavaline, ainsa tõelise kommina suur köögi-elutoa nurgaaken Villardi tänava sihil. Siin võiks tunde lihtsalt jalad aknalaual tugitoolis lösutada ja aknast välja vahtida.
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=202 |
2. ja 3. korrus. Korter nr 4 puhul tavaline (minu silmis) jama – magamis- ja vannituppa pääseb esikust (tõsi, see on siin siiski küllalt lai). Korter nr 2 puhul tekib küsimus, miks pole ära kasutatud head võimalust luua magamis- ja köök-elutuppa rõdu – mulle näib, et need olnuks siin vägagi väärt lisandused. On see arendaja või arhitekti otsus või pandi mõnel muul tasandil juba eos pidurit?
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=202 |
4. korrus sisaldab vaid üht "luksuslikku" 90 ruudust 3 magamistoaga korterit üle 70 ruuduse osaliselt katuse alla jääva terrassiga. Usjas korter on jaotatud selgelt kaheks plokiks, hoovi poole jääb privaatsem, tänava poole avalikum tsoon. Loodan, et korteri ostnud tegelased jäävad rahule, terrass on igatahes muljetavaldav.
http://www.uusmaa.ee/villardi9/index.php?id=202 |
Võimalik, et reaalsuses saab maja veidi sümpaatsem.
* * *
Paldiski mnt linnapoolne jupp enne viadukti tõotab juba peagi otsast otsani täis saada. Selle viimase aja ühe aktiivsema arenduspiirkonna järjekordse täidetud augu näol on tegemist Merko kahest majast koosneva projektiga aadressidel Paldiski mnt 17 ja Eha 2 (arenduse kodukas jätab aadressid kangekaelselt mainimata, on sel mõni hea põhjus?); hoonete arhitektideks on Jaak Huimerind ja Anne Kose, sisearhitektiks Aet Piel.
Sarnaselt kõigi teiste Paldiski mnt äärsete uusarendustega jääb seegi Kassisaba miljööalast välja, asudes täpselt tolmuse magistraali ja kaitsealuse asumi piiril. Piiripealsuse teemat sai juba siin käsitletud ning siinse arenduse puhul ongi problemaatika sisuliselt sama, kuigi lähenemine sellele pisut erinev. Hoonestus koosneb samuti kahest mahust, kuid on maa alt parkimiskorrusega ühendatud; magistraaliga külgnev hoone on suurem (5-korruseline) ning vaiksema Eha tn äärne pisem (3-korruseline). Kortereid on siiski pisemas korruse peale 4, suuremas 3 – välja arvatud esimestel korrustel, kus kummalgi on äripind (olen põnevil).
http://www.merko.ee/eha/ |
Arhitektuurselt lahenduselt on tegu üpris pretensioonitute isenditega, domineerivad valge krohv ja tume tellis tolmuse tänava äärde jääval fassaadil. Mulje neist põhjamaiselt riskivabadest majadest jääb pigem lahja, kuigi mitte otseselt ebasümpaatne. Mõistmatust tekitab küll järjekordselt avalduv formalistlik kihk aknaid üheks jooneks grupeerida – milleks õieti? Siin avaldub see lausa eksreemselt ja ausalt öeldes isegi naeruväärselt seintele kleebitud kitsaste ribade näol.
http://www.merko.ee/eha/ |
Paldiski mnt poolse pika tumeda "kompositsiooniriba" taha jääva kortetri plaanilahendus näib lähtuvat mürisevast magistraalist, mistõttu avanebki elutuppa vaid üks peenike aknapilu ning sügava rõduga külgnevad aknad.
http://www.merko.ee/eha/plansandprices# |
Teine Paldiski mnt äärne korter on tõenäoliselt oluliselt mürarikkam, siin jäävad tänava poole ka magamistoad. Kuid nagu võib jooniselt välja lugeda, soovitab sisearhitekt suure magamistoa ainsa akna riidekapi taha peita. Pisut kummastust tekitab korteri ainsa WC asukoht. See on muuseas majade väheseid kortereid, kus köök saab head loomulikku valgust.
http://www.merko.ee/eha/plansandprices# |
Nähtud kaks tüüpkorterit (suurema maja teisest kuni viienda korruseni, kokku 8 tk) on kahes hoones praeguse seisuga ainsatena müümata ja isegi broneerimata – ma väga ei imesta, arvestades mh nende hindasid.
http://www.merko.ee/eha/ |
Ülejäänud korterite puhul ma prääksuma ei hakkaks – neis leidub sümpaatseid lahendusi alates suurtest kahe ligipääsuga rõdudest ja lõpetades eraldi WC-dega. Panipaiku kahjuks korterites pole, neid saab € 2500 eest osta esimesel või keldrikorrusel. Parkimise eest tuleb samuti lisa tasuda: € 12 500!
Tehnilist infot lugedes jääb mulje, et neis majades elamine saab tänu kõikvõimalikele anduritele pisut isegi paranoiliselt turvaline, kuid mis teha – Balti jaama ligidus on järelikult karm reaalsus.
Tehnilist infot lugedes jääb mulje, et neis majades elamine saab tänu kõikvõimalikele anduritele pisut isegi paranoiliselt turvaline, kuid mis teha – Balti jaama ligidus on järelikult karm reaalsus.
http://www.merko.ee/eha/ |
Tegemist on energiasäästlike hoonetega (energiatähis B), tsiteerin: "Hoone küte on lahendatud veepõrandakütte baasil.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides
kasutatakse termostaati, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri.
Korterite õhuvahetuse tagamiseks on Paldiski 17
hoonel projekteeritud korteripõhine soojustagastusega
sundventilatsioonisüsteem. Eha tn 4 hoonel tagatakse värske õhu
pealevool läbi värskeõhuklappide, väljatõmmatavast õhust võetakse soojus
läbi soojusvaheti küttesüsteemile."
Kokkuvõttes: suhteliselt kvaliteetne ja seega ka kõrge hinnaklassiga linnatihendusprojekt.
* * *
Jätsin parima viimaseks: ülisümpaatne Koidu 44, millest samuti kunagi enne ehitustööde algust veidi juttu tegin (vt siin). Ega Alver Arhitektidelt midagi kehvemat ei ootakski. Ühtlasi on see siinseist ainuke maja, mille olen otsast otsani läbi käinud – selle eest tänud kinnisvaraspetsialist Rainile Ober Hausist (arendust alustas siiski Eustress, Ober Haus on selle mingil hetkel üle võtnud).
Kõigepealt meenutuseks Oliver Orro kommentaar maja eelloost: "Koidu 44-le tegin DP menetlemise ajal sihukese kirja, et võtku tänavafassaad rahulikumaks, st erineva suuruse ja kujuga avasid vähemaks ja pigem sümmeetriliseks (argument oli see, et vastasküljel on tibatillukeste ühekordsete säilitatavate majade rida ja uushoone ei tohiks olla nii tähelepanu tõmbav, vaid pigem hästi neutraalne, sest maht on niigi ju kordades suurem, olgu siis vähemalt fassaadikujundus leebem), aga Alver ei võtnud kuulda. Ma ei viitsi rohkem norida ka, sest arhitektuur tundub päris hea ja terviklik ning Alveriga vaidlemine oleks antud juhul ebaotstarbekalt energiamahukas tegevus ja pealegi ma ei ole ise veendunud, et see oleks antud asukohas oluline. Aga projekti staadiumis oli tal siginenud parkimine maja ja tänava vahele, mida DP-s ei olnud ja mida ma ei tahaks lubada. Kõrvalkrundil olnud Underi vanemate Priidu ja Leena Underi maja ära lammutamise lugu (see jutus juba Nõukogude ajal) on omaette koloriitne ooper, millest teine kord võiks pikemalt heietada."
Mul on hea meel, et Oliver väga edasi ei vaielnud, sest tulemus on tänu sellele muljetavaldav, ilmnedes eelkõige just seestpoolt. Seega on Alveri kangekaelsus täiesti arusaadav – fassaadi muutmisega oleksid mitmed ruumilahenduslikud kommid ära jäänud. Enne sisse minemist peaks aga mainima, et ka väljast on maja väga hea, kuigi viimistlus jätab pisut kripeldama – kahju, et tänase päevani ei suudeta meil aduda halja betooni potentsiaali viimistlusmaterjalina. Minu arust võinuks maja (hea ehituskvaliteedi puhul) vabalt ka krohvimata jääda, see andnuks kindlasti veel parema tulemuse. Miljööalade viimistlusmaterjalide piirangud võiksid minu arust vabamad olla.
Kõigepealt meenutuseks Oliver Orro kommentaar maja eelloost: "Koidu 44-le tegin DP menetlemise ajal sihukese kirja, et võtku tänavafassaad rahulikumaks, st erineva suuruse ja kujuga avasid vähemaks ja pigem sümmeetriliseks (argument oli see, et vastasküljel on tibatillukeste ühekordsete säilitatavate majade rida ja uushoone ei tohiks olla nii tähelepanu tõmbav, vaid pigem hästi neutraalne, sest maht on niigi ju kordades suurem, olgu siis vähemalt fassaadikujundus leebem), aga Alver ei võtnud kuulda. Ma ei viitsi rohkem norida ka, sest arhitektuur tundub päris hea ja terviklik ning Alveriga vaidlemine oleks antud juhul ebaotstarbekalt energiamahukas tegevus ja pealegi ma ei ole ise veendunud, et see oleks antud asukohas oluline. Aga projekti staadiumis oli tal siginenud parkimine maja ja tänava vahele, mida DP-s ei olnud ja mida ma ei tahaks lubada. Kõrvalkrundil olnud Underi vanemate Priidu ja Leena Underi maja ära lammutamise lugu (see jutus juba Nõukogude ajal) on omaette koloriitne ooper, millest teine kord võiks pikemalt heietada."
Mul on hea meel, et Oliver väga edasi ei vaielnud, sest tulemus on tänu sellele muljetavaldav, ilmnedes eelkõige just seestpoolt. Seega on Alveri kangekaelsus täiesti arusaadav – fassaadi muutmisega oleksid mitmed ruumilahenduslikud kommid ära jäänud. Enne sisse minemist peaks aga mainima, et ka väljast on maja väga hea, kuigi viimistlus jätab pisut kripeldama – kahju, et tänase päevani ei suudeta meil aduda halja betooni potentsiaali viimistlusmaterjalina. Minu arust võinuks maja (hea ehituskvaliteedi puhul) vabalt ka krohvimata jääda, see andnuks kindlasti veel parema tulemuse. Miljööalade viimistlusmaterjalide piirangud võiksid minu arust vabamad olla.
http://www.koidu44.ee/ |
http://www.koidu44.ee/ |
Parkimine on lahendatud maa all, koha saab € 7000 eest.
Esimese korruse korterid otse hoovi avanevate terrassidega.
http://www.koidu44.ee/plaanid.html |
Esimese korruse korterid otse hoovi avanevate terrassidega.
http://www.koidu44.ee/plaanid.html |
Valgusrohke magamistuba: und ei tule, vahid aknast puuoksi. Pange tähele aknalaudu – laiad nagu vanasti. Õigele aknalauale mahub ära üks küünarnukk ja kaks kannikat, kõik kitsam on mõttetu!
http://www.koidu44.ee/ |
Sama korteri tulevane köök:
http://www.koidu44.ee/ |
... ja vannituba: vannis lamades saaks jälgida Koidu tn liiklust. Ja vastupidi ka. Loodan, et kunagi kõrvalkrundile elamut kavandav arhitekt siinse piiluaknaga arvestab ning millegi samaväärsega vastab.
http://www.koidu44.ee/ |
Teise korruse korteritest on erilisem nr 4 oma ekstrakõrge ja hiigelsuure nurgaaknaga magamistoaga
Ise teeksin siia pigem laeni riiulitega raamatukogu. Akna alla üks tugitool ja laud, ega siit ruumist siis lahkuda küll ei tahaks.
http://www.koidu44.ee/plaanid.html |
Ise teeksin siia pigem laeni riiulitega raamatukogu. Akna alla üks tugitool ja laud, ega siit ruumist siis lahkuda küll ei tahaks.
http://www.koidu44.ee/ |
Korteri nr 3 magamistuba või ka kodukontor: madalast piiluaknast näeb nt laua taga istudes otse tänavale ja välisukse ette.
http://www.koidu44.ee/ |
Järgmised 4 korterit on kõik läbi kahe korruse.
Korterites nr 5 ja 8 läheb köögi tööpind sujuvalt üle aknalauaks, pakkudes kokkajaile rohkelt head valgust, kusjuures madal aknapilu ei lase olulise tegevuse juures tähelepanul liialt rändama minna. Vasakul on näha eraldiseisev, ümbritsevaid ruume omamoodi defineeriv WC-plokk. Üleüldse on WC-d korterites väga sümpaatselt paigutatud, toimides mh ruumijaotustena.
http://www.koidu44.ee/plaanid.html |
Korterites nr 5 ja 8 läheb köögi tööpind sujuvalt üle aknalauaks, pakkudes kokkajaile rohkelt head valgust, kusjuures madal aknapilu ei lase olulise tegevuse juures tähelepanul liialt rändama minna. Vasakul on näha eraldiseisev, ümbritsevaid ruume omamoodi defineeriv WC-plokk. Üleüldse on WC-d korterites väga sümpaatselt paigutatud, toimides mh ruumijaotustena.
http://www.koidu44.ee/ |
Korter 7.
http://www.koidu44.ee/ |
Kahekorruselistel korteritel on esimesel tasandil elutuba-köök (hoovipoolsetel rõduga) ja väike WC, teisel tasandil saunaga vannituba ning kaks magamistuba, algse lahenduse järgi pidid ka siinseil suurematel magamistubadel olema rõdud, nendest on aga mingil hetkel loobutud. Tänavapoolsetel magamistubadel on lodža, kuhu pääseb lisaks magamistoale ka ebamäärasest "sansõlme eesruumist" – selle maja n-ö absoluutsest tipppunktist. (Vt täpsemalt järgneval plaanil lodžade kõrvalt.) Nimelt on neis eesruumides liftišahti kohale justkui rudimentidena jäänud põrandast 65 cm kõrgused ja umbkaudu 160-170 cm pikkused nišid. Need on totaalselt defineerimata, ühest küljest mõttetud, kuid teisalt lõputult võimalusi, kimbatust ja ühtlasi lapselikku rõõmu pakkuvad kohad. Väga huvitav oleks näha, mida nende kahe korteri residendid niššidesse elu käigus ette näevad.
Fotograafile pole nišid sümpatiseerinud – järgnevas kaadris jääb korteri nr 5 nišš vahetult "uks-akna" kõrvale. Sellest pooleldi aknast, pooleldi uksest pääseb lodžale. Vasakule jääb väiksem, keskele suurem magamistuba.
http://www.koidu44.ee/plaanid.html |
Fotograafile pole nišid sümpatiseerinud – järgnevas kaadris jääb korteri nr 5 nišš vahetult "uks-akna" kõrvale. Sellest pooleldi aknast, pooleldi uksest pääseb lodžale. Vasakule jääb väiksem, keskele suurem magamistuba.
http://www.koidu44.ee/ |
Suuremast magamistoast pääseb üle trepi jooksvast käigust samuti lodžale, lodža ukse kõrval vaatab suur siseaken teisele korrusele toovale trepile.
http://www.koidu44.ee/ |
Panipaigad-majapidamisruumid on välja ehitatud vaid ülemistes korterites, teistes ma neid ei kohanud, kuid planeeringute suhteline avatus pakub selleks siiski võimalusi.
Arenduse kvaliteetsus ei avaldu vaid heades korteriplaanides ja siseviimistluses (rääkimata arhitekti valikust), ilmutades end ka tehnilistes lahendustes, sh vesikeskkütes, iga korteri eraldi soojustagastusega
mehaanilises ventilatsioonis jne jne. Täielik nimekiri on siin.
Tegu on siinse piirkonna kindlasti ühe esinduslikuma arendusega, sellele viitavad ka korterite hinnad ja asjaolu, et neist vaid üks on hetkeseisuga müüdud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar