Kallivere abikirik

Mõnikord on tunne, et kõige põnevamad kirikud, mis eales Eestisse kavandatud, on kas sõjas hävinud, niisama maha põlenud või suisa ehitamata jäänud. Üks mu viimase aja lahe avastus on 1931 valminud puidust kirik Kalliveres. Tegemist pole Jõgeva maakonnas, vaid Ingerimaal asuva Kalliverega, mis jäi Tartu rahulepingu järgselt Eesti koosseisu, asudes aga tänapäeval Leningradi oblastis. Soome-ingerlastele püstitatud pisike kirikuhoone pole tänaseks säilinud, selle vundamendile on ehitatud eramaja.

Skänn raamatust "Eesti Evangeeliumi Luteriusu kirikud" (1939)

Skänn raamatust "Narva – kadunud kirikute linn".

Kirikuhoone projekteeris Narvas elanud arhitekt-kunstnik Nikolai Ševelev, kelle kohta tean hetkel vaid niipalju, et tema kavandatud oli ka 1933 valminud Vanaküla Nelipüha palvela. Oleks põnev teada, mida see mees veel teinud on.

Traditsioonilise vormiga kirik on tollases kontekstis juba vanamoodsalt mõjuva ekspressionistliku detailikäsitlusega, näha võib seda nii alt eenduvate tugipiilarite kui mitmesuguste erikujuliste akende ja nende raamistuste puhul. Kuid nagu projektijoonistelt näha, oli see algselt kavandatud veelgi vanamoodsamalt, suisa historitsistlikus stiilis, olgugi et ekspressionismimaigulised elemendid on ka siin täheldatavad. Valminud hoonel on dekoori oluliselt vähemaks võetud ning rõhtlaudis asendatud moodsama püstisega. Ei tea, kas põhjuseks niigi lõhki läinud eelarve või arhitekti muutunud meelelaad, kuid ehituse käigus toimunud muutused tulid kirikule igal juhul kasuks. 

Lähemalt Ingerimaa ning Kallivere abikiriku ajaloost siin artiklis ja siin raamatus.  

Skänn raamatust "Narva – kadunud kirikute linn". Originaal Tartu Ajalooarhiivis.