Hiljaaegu sai ehitusloa üks suur elu- ja ärihoone linnaehituslikult vastutusrikkal krundil Kalamajas Kotzebue ja Kopli tn nurgal. See on kivine ja kõrge puhvertsoon muidu puidust ja madala Kalamaja ning Balti jaama ja turu vahel; vastutusrikkaks teeb selle avanemine mitmele kaugvaatele piki agullikke tänavaid ning ümberkaudne suhteliselt lakooniline ja väärikas arhitektuur erinevatest ajastutest: Kotzebue tänaval domineerib küllalt kammitsetud hilis- ja poststalinism, Kopli 8 krundil asub 1930ndatest pärinev rahulik "Lembitu" maja, nende sekka lisandus buumiajal Indrek Allmanni kavandatud maja, mis minu arust väga õnnestunult oma kontekstist tõukub ning sellesse edukalt ka sulandub. Peaks siinkohal mainima, et meil on vähe sarnaseid maju, mis ühest küljest julgevad olla vaieldamatult moodsad, kuid teisalt väldivad konflikte lähikonna ajaloolise hoonestusega sellega vastandumise asemel pigem sulandudes.
Arhitekt Janno Põldme poolt "Lembitu" ja Allmanni maja vahele kavandatud projekt on aga täiesti teisest mastist. Peale selle, et ta tundub kui mõni 90ndate pretensioonikamat sorti ärihoone, ei näe ma siin mingit püüdlustki oma kontekstiga kuidagigi hakkama saada, seda tajuda (ja/või tabada), kas või vihjamisi kõnetada.
 |
| http://uus-kalamaja.com/est/gallery/ |
Projekti seletuskirjas öeldakse, et "välisviimistlus on kavandatud pigem ümbritseva miljööalaga arvestades". Mis mõttes "pigem" ja mis mõttes "arvestades"? Veits puitu ja sekka krohvi ei mängi välja. Üleüldse tekitab see projekt mus hämmingut. Eelkõige hakkaksin kinni kolmest fopaast: 1) Tönts ümarnurk kohas, kus see on täiesti... kohatu – ümberkaudne arhitektuur on pigem just sirgjooneline, terav ja konkreetne, pealegi ei nõua ümarnurka isegi detailplaneering. 2) Ülirõhutatud vertikaalsus – maja on niigi kõrge, milleks seda veel nii jõuliselt rõhutada? 3) Äriarhitektuuri olemusega ja täiesti põhjendamatu ohtra taustvärvitud klaasfassaadi kasutamine.
Ma ei tea, kuid arvata võib, et omajagu kõnekas on seletuskirjas sisalduv lausejupike: "arhitektuur-mahulise, plaanilise ning konstruktiivse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud tellija soovidest ja ettepanekutest..." (vaene tellija, kes arhitektist targem) – kuid samas ka "olemasolevast linnaehituslikust miljööst".
Arenduse kodulehel tuuaksegi esile ümberkaudset miljööväärtuslikku ajaloohõngu ning väidetakse, et Kalamaja on küll innovaatiline, kuid hoiab oma ajaloolist pärandit. Irooniline, mis? Näen antud arendust miljööst toituva parasiidina, kes keerab vahetule keskkonnale selja ning muteerib seda.
Olgugi et projekt lükati Kultuuriväärtuste Ametist 3 korda tagasi, läheb ehitusse siiski peaaegu täpselt seesama algselt pakutu. Kuna tegemist pole miljööalaga, võib Amet projekti kontekstuaalse sobivuse kohta vaid heatahtlikke soovitusi jagada, kuid mitte midagi otseselt nõuda. Nii või teisiti jääb viimane sõna arhitektile või siis tema kaudu tellijale.
Olgugi et projekt lükati Kultuuriväärtuste Ametist 3 korda tagasi, läheb ehitusse siiski peaaegu täpselt seesama algselt pakutu. Kuna tegemist pole miljööalaga, võib Amet projekti kontekstuaalse sobivuse kohta vaid heatahtlikke soovitusi jagada, kuid mitte midagi otseselt nõuda. Nii või teisiti jääb viimane sõna arhitektile või siis tema kaudu tellijale.
 |
| http://uus-kalamaja.com/est/gallery/ |
 |
| http://uus-kalamaja.com/est/gallery/ |
Viisakas oleks veidi ka detailplaneeringul peatuda, kuna tihtilugu on käru kokku keeratud juba ammu enne, kui arhitekt hakkab konkreetset maja projekteerima. Krundi detailplaneeringu koostas aastal 2004 arhitekt Leonid Višnjakov, planeering hõlmab lisaks siinsele ka mainitud Allmanni maja ning selle kõrvale vastu Kotzebue tänavat lubatavat väiksemat maja. Višnjakovi planeering on üks (ajastule omaselt, nagu mulle väideti) küllalt veider dokument. Absurdseim on siin nõue teha kõik hooned 4-5 korruselised, lubades aga uuel lehel nurgakrundile 6-7 korrusega maja. Muu seas, kusjuures ilma igasuguste põhjendusteta, peab tema arvates hoonete arhitektuur "säilitama kvartali hoonestamise ulatuse, fassaadide struktuuri, detailide ja industriaalelementide kasutamise tagasihoidlikkuse. ... Fassaadide arhitektuur peab olema kontrastne, võrreldes Vabriku tn 2 hoone raskepärase arhitektuuriga. ... Hoonete viimistlusmaterjalidena võib kasutada terrasiitkrohvi ja looduskivi, kujunduselementidena keevitatud ja sepistatud metallpiirdeid ja lillevaase."
Ma ei hakkaks siin kinni kohatisest detailplaneeringule mittevastavusest (või planeeringu totrusest), pigem võrdleks projekti veidi varem samasse kavandatud hoonega, mis samuti Višnjakovi lambikat planeeringut omajagu meelevaldselt tõlgendas, kuid ometi heaks kiideti.
Nimelt oli krundil varem teine omanik ning kuskil 2008 paiku projekteerisid siia arhitektid Heiki Taras ja Ahti Luhaäär sarnaselt 6-kordset äripindadega elamut. Vahe oli selles, et nende projekt istus oma krundile – isegi vaatamata kohalikku 1930ndate arhitektuuri kopeerivale stilistikale – oluliselt paremini. Õigustatult nürinurgaga hoone oli kavandatud "Lembituga" ühtse räästajoonega ning selle akende rütmi jätkavana, kuigi Allmanni maja või Kotzebue tn arhitektuuriga mitte just edukalt suhtlevana. Fassaadikattena planeeriti kasutada hallides toonides terrasiitkrohvi, välistatud olid kõik imiteerivad materjalid.
 |
| Foto KVA dokumendist |
Ma ei saa öelda, et kiidaksin heaks otsest retrospektiivset arhitektuuri, pigem väidan, et omas pisikeses kategoorias ja harva esineva nähtusena olnuks see täiesti huvipakkuv maja ning antud krundil – küll tinglikult – sobilikum, kui ähvardab tulla eelnähtud Põldme oma. Kui Põldme looming mõjub siin ignorantsena absoluutselt kõige vahetu suhtes, siis nt kõrvalkrundi Allmanni maja lähtub minu silmis pigem konteksti tunnetuslikust abstraheerimisest. Taras ja Luhaäär on seevastu palju konkreetsemad, võttes lähtekohaks võib-olla isegi steitmendina mõjuva otsuse kopeerida hoopis 1930ndatel ehitatud kõrvalhoone ajastuomast, pigistades silmad ülejäänu osas kinni. Ma ei väida, mis on õige ja mis vale, kuid tundub, et parima tulemuse annab siiski keerulisim ehk Allmanni lähenemine.
Kindlasti ei taha ma eelnevaga öelda, et ajaloolises kontekstis ei tohiks astuda radikaalseid samme ja luua igati ootamatult mõjuvat ja kaasaegset (kehv väljend) arhitektuuri. Pigem ma isegi julgustaks seda, kuigi tõeliselt hea näitena saaksin tuua vaid 3+1 tehtud Koidula tn maja (mille puhul siiski saab rääkida ka mõnes mõttes otsesest kontekstuaalsuse püüdlusest).
(Muide, Tarase ja Luhaääre projektile sarnast 30ndaid kopeerivat või tõlgendavat retrot kavandab Allan Strus väga suures mahus "Lembitust" teisele poole... Ootan huviga – midagi näib nagu õhus olevat.)
|
Kindlasti ei taha ma eelnevaga öelda, et ajaloolises kontekstis ei tohiks astuda radikaalseid samme ja luua igati ootamatult mõjuvat ja kaasaegset (kehv väljend) arhitektuuri. Pigem ma isegi julgustaks seda, kuigi tõeliselt hea näitena saaksin tuua vaid 3+1 tehtud Koidula tn maja (mille puhul siiski saab rääkida ka mõnes mõttes otsesest kontekstuaalsuse püüdlusest).
(Muide, Tarase ja Luhaääre projektile sarnast 30ndaid kopeerivat või tõlgendavat retrot kavandab Allan Strus väga suures mahus "Lembitust" teisele poole... Ootan huviga – midagi näib nagu õhus olevat.)
|
1 kommentaar:
Sitt on nüüd ehitamisel.
Postita kommentaar