Hiljuti avalikustatud detailplaneeringute eskiisprojektid, mis näevad ette rekonstrueerida ja erinevatel otstarvetel taas kasutusele võtta kaks Põhja-Tallinna tsaariaegset veetorni (üks
Telliskivi, teine
Erika tänaval) on ühest küljest ääretult rõõmustav tendents, teisalt ka igati ootuspärane. Kuna kumbki projekt on hetkeseisuga alles algstaadiumis, ma neil siin ja praegu pikemalt ei peatu, näitan hoopis üht nõukaaja täiesti lõpust pärinevat kurioosumit, millele hiljaaegu sattusin.
 |
| https://maps.google.com/ |
Pildil on 1960ndate alguses ehitatud Haapsalu veetorn-elamu. Veetlev hoone – kahjuks mulle teadmata autoriga. Vaid 30 aastat pärast hoone valmimist otsustati osaliselt oma funktsiooni minetanud ning "moraalselt amortiseerunud" väikekorteritega hoone büroodeks ümber ehitada. Ehitis tipnenuks kohvibaariga – mõeldud millegipärast vaid turistidele. Suhteliselt elegantne ja viisaka ilmega hoone oleks ümberehituste käigus tundmatuseni muundunud ulmelise algega veidruseks, mille puhul on aru saada, et po-mo pole enam moes, kuid midagi muud nagu ei oska väga pakkudagi. Kujutan ette, et valminuna võiks selline ehitis paraja kurioosumina mõjuda. Eskiisi autoriks oli arhitekt Elo-Liis Toomik. Kes selle projekti õieti tellis ning mis sellest edasi sai ja miks seda lõpuks valmis ei ehitatud, ma ei tea.
 |
| Skänn: Arhitektuurikroonika 1990 |
 |
| Skänn: Arhitektuurikroonika 1990 |
9 kommentaari:
2012. aastal toimunud EKA "Eesti 20. saj arhitektuuri" ekskursioonil Haapsallu oli selle kohta ettekanne. Ma üksikasju küll ei mäleta, aga Mart Kalm kindlasti oskaks täpsustada. Sealt ehk selguks üht-teist.
Jaa, mäletan, sul oli kultuurimaja eksju. A kes veetornist rääkis?
Endine Haapsalu elanik
See tornike kauaks püsima ei jää, sest krunt oma asukoha ja ütleks isegi suurusega on hinnaline. Ja olekski väga tore kui sinna ehitataks midagi eksklusiivset, aga mitte jälle mõnda tornikest, sest haapsalu väike linna idee on madalad ja kenad majad. Kuigi ületee juba on ehitatud mingi kümnekordne torn, noh olgu üks selline nn pilvelõhkuja keset linna pole paha, aga see pole midagi erilist, korterid ka tavalised. Haapsalu 20nda sajandi
pärliteks on kahtlemata
kultuurimaja ja Laine sanatoorium.
Esiteks ma kahtlen arendajate sedavõrd tugevas surves Haapsalu-suguses väikelinnas, teiseks - omandiküsimus. Arendaja peaks actionisse asudes korterid välja ostma.
Mulle see hoone meeldib, see on juba tüpoloogiliselt suhteliselt haruldane, kuid ka esteetiliselt kena.
Loodan, et tulevikutuuled hoonet siiski minema ei pühi.
Ma ka ei tea paraku projekteerijat, valmis 1961.
Veetorn-elamud iseenesest olid üldlevinud žanr rajoonilinnades või nendega võrdsustatud halduskeskustes: Võru, Valga, Paide, Narva, Kuressaare jne. Aga ehitati ka muudesse väikelinnadesse: Kunda näiteks ja Elva ning Tabasalu.
Kusjuures Kuressaare, Võru, Valga ja Haapsalu ning Kunda omad(ja mõni on samast tüübist veel, mis kohe meelde ei tule) on materjalikasutuselt ja üldiselt arhitektoonikalt üsna sarnased, korduv element on näiteks ka ülaosas kitsaste akende rida, aga samas sugugi mitte identsed. Haapsalu peaks olema vist neist ajaliselt esimene ja tuginema üleliidulisel tüüplahendusel, teised on ilmselt aga erinevad variandid sellest üleliidulisest tüübist mõjutatud, ent edasi arendatud Mart Pordi ja Henno Sepmani projektist. Aga nende kõrval eksisteerisid ka muidugi täiesti erilahendusena ehitatud Narva, Tabasalu jt erandid.
Endine Haapsalu elanik
to JK
Maja korda tegemiseks elanikel raha ei ole ja palju inimesi seal ei ela ka, niisiis on võtmed haapsalu linna käes...
Peaks ehk tegema ühe pildipostituse n-aegsetest veetorn-elamutest? Nt üks hea foto Narvast (arh Henno Sepmann): http://goo.gl/BRMbG - veepaak kroonina panelka peas. Tabasalu veetorn-elamu on hästi sümpaatne (arh Jüri Jaama).
-
Endine Hps elanik, mis motivatsiooni peaks linnal olema selle hoonega midagi suurt ette võtta juhul kui linn selle omanik pole?
Viljandi veetorn-elamu on ka sarnane, ülemine osa vaid pisut teistsuguse kujundusega.
https://maps.google.ee/?ll=58.36755,25.591578&spn=0.003061,0.014398&t=h&z=16&layer=c&cbll=58.367551,25.591578&panoid=MWAR9BTm4sMLP9sCCbUP4g&cbp=11,43.32,,0,-13.55
Haapsalus on olemas suvituskorterite üüriturg, samuti on õppeasutusi, mille õpilased vajavad pidevalt elamist - minuteada lähevad seal seetõttu väikesed korterid just hästi kaubaks. Huvitaval kombel tornelamu krunt hõlmab tervet platsi selle ümber ja 35% on ärimaa, nii et lõhnab vist küll sedamoodi, et midagi sinna kunagi võib tekkida. Loodame siis, et torni elegantsi siis maatasa ei tehta nagu 90-ndate alguse projektis juhtus.
Haapsalu kultuurimaja on minumeelest hästi keskkonda sobituv imeilus elegantne hoone, mis on tõeliselt särama löönud peale renoveerimist. Palju üldse on selliseid 70-ndatel ehitatud modernistlikke avalikke hooneid, mis nii head saatust on saanud nautida, enamasti nad kipuvad renoveerimisega oma iseloomu kaotama. Kahju, et inimesed ei oska seda hinnata. Ei tea kas postmodernistlikud kultuurimajad, nagu on mitmes Eesti linnas, lähevad rahvale rohkem peale?
Tuleb välja, et Võru-Viljandi-Haapsalu veetorn-elamu projekti autor on äsja lahkunud Maimu Palm. http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkunud-on-arhitekt-maimu-palm/
Postita kommentaar