Väljasõit rohelisse (kivilinna)

Kuna juba homme on tänavuse Tallinna Arhitektuuribiennaaliga kaasneva visioonikonkursi "Recycling Socialism" tööde esitamise tähtaeg, oleks ehk paslik meenutada ligi täpselt 10 aastat tagasi Eesti Põllumajandusülikooli Keskkonnakaitse Instituudi ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatud ideekonkurssi "Kivilinn on ka elukeskkond". Toonase konkursi eesmärgiks oli saada lahendusi paneelelamute vaheliste alade organiseerimiseks, mis määraksid nimetatud aladel liikumise, parkimise, haljastuse ja heakorra üldpõhimõtted. Ettepanekuid oodati ka hoonete renoveerimiseks ja paremaks sidumiseks ümbritseva keskkonnaga.

Kui "Kivilinna" ülesandepüstitus oli suhteliselt jalad-maas ja otsis pigem reaalselt toimivaid lahendusi, siis nüüdse konkursi idee on ühest küljest saada Väike-Õismäe "ringlinnale" samamoodi mõtteid modernistliku paneelelamurajooni elukeskkonna väärtustamiseks ning hõlpsamaks toimimiseks, kuid seda eelistatavalt originaalselt ja visionäärses kastmes (ehkki viimast soovi pole tingimustes kuigi põhjendatud ega täpsemalt lahti seletatud).

"Kivilinna" konkursialadeks olid osa Tammsaare / Sõpruse pst / Vilde / Mustamäe tee vahelisest kvartalist Mustamäel ning Sõpruse pst / Anne / Anne tn haru / Kanali tn vaheline ala Annelinnas. Huvitava punktina võisid sellest konkursist osa võtta kõik EV kodanikud, kusjuures konkursitingimuste komplekt maksis 100 krooni. Ma ise ei tea, kuid kuuldavasti polnud see viimane aspekt tollal üldse haruldane. Žürii oli korralik, koosnedes üllatuslikul kombel vaid arhitektidest (esimees Tõnu Laigu, Markus Kaasik, Margit Mutso) ja maastikuarhitektidest (Heiki Kalberg ja Nele Nutt).

14 osaleja seas osutus võitjaks töö märgusõnaga "Väljasõit rohelisse" – autoriteks Tiit Sild ja Indrek Järve. Refereerides Ekspressis ilmunud Mutso artiklit, köitis see "suurejooneliste julgete lahendustega". Mõned võidutööd iseloomustavad märksõnad: 1,5 pikkune kvartalisisene terviserada, pealeehitused olemasolevatele paneelikatele, uus multifunktsionaalne pikerja vormiga ühiskondlik hoone, erinevad spordiväljakud ja ka koerteväljak jne jne. Veidi lähemalt, sh autorite selgitustega nii võidutööst kui ka teistest auhinnatud projektidest saab lugeda samast artiklist.

Järgnevalt aga Tiidu ja Indreku sümpaatne võidutöö koos seletuskirjaga.

.

Mustamäe on avar, õhuküllane modernistlik linnaosa, mille puudusteks on hõredus, tühjus ja lõpetamatus. Ruum vajab suuremat tihedust, mis tagaks aktiivsuse ja turvalisuse.

Võistlusala siduv kvartalisisene tervisejooksu- ja rulluisurada ühendab vaba aja veetmise funktsioone. 1,5 km pikkune rada organiseerib kvartaliruumi, sellega külgnevad aktiivsed tsoonid aktiviseerivad rada.

.

.

Väljakud, objektid, haljastus

Elamukvartalis asuvate 9-korruseliste majade vahele jäävad alad on väga erineva iseloomuga, varieerudes äärmuslikult tehislikust (murukatusega maaalused parklad) looduskaitsealuse territooriumini (lepik). Majadevahelisi ruume on käsitletud vastavalt välja kujunenud keskkonnale, kasutades ära olemasolevaid eeldusi ja rõhutades neid.

.

.

.

Hooned

Terviserajaga seonduv ühiskondlik rohelusega läbi põimunud multifunktsionaalne hoone tihendab majadevahelist ruumi ja loob ööpäevaringselt turvalise ruumi. Hoone mahutab kõikvõimalikke kohaliku tähtsusega sotsiaalfunktsioone, nt väikelaste ujulat, lemmikloomakeskust, laste mängutubasid, selvepesulat, kohvikuid ja ülemistel korrustel kortereid.

.

Olemasolevad 5-korruselised elamud

Sõpruse pst äärsetele kortermajadele on planeeritud peale ehitada terrasskorterid, millest avanevad suurepärased vaated. Peale ehitatav maht on 1-2-korruseline, korterid on planeeritud läbi mõlema korruse. Välisviimistluses domineerivad taevast peegeldavad klaas ja metallmaterjalid. Peale ehitatavad mahud on liigendatud suurte terrassipindadega.

.

.

Parkimine

Parkimise lahendamisel on oluline pakkuda elanikele lisaks maja ette parkimisele erinevaid alternatiive. Arvestades rajooni väljaehitatud teede ja majade struktuuri saab kvartali keskmesse ehitada parkimismaja. Paneelelamute esistel pikkadel parkimisaladel on parkimine liigendatud rohelusega.

*  *  *

Tundub, et sel konkursil polnudki õieti mingit rakenduslikku jõudu, pigem võiks seda käsitleda ühe sammuna nõukaaegsete paneelelamurajoonide väärtustamise pikas protsessis ning nende täielikult realiseerimata potentsiaalikuse väljatoomisel. Muidugi on selliseid – olgugi puhtalt spekulatiivseid – konkursse uudsete lahenduste genereerimiseks ja nende rajoonidega seonduva problemaatika esiletoomiseks vaja, kuid tundub, et neis pakutud vähegi teostamist väärt ideid võiks kuidagi paremini n-ö salvestada, meelde jätta, meeles pidada ja seejärel võimaluse tekkides – või pigem selleks võimalused luues – ka realiseerida. Kaua neid spekulatiivseid konkursse ikka korraldada, lõpuks on tegusid ka vaja.

Mida ma aga TAB-i visioonikonkursi puhul kardan, on oht saada kõrgete fantaasialendude asemel – analoogselt eelmise biennaali visioonikonkursiga – suhteliselt realistlikke ja asjalikke rekonstrueerimis-, täiendamis- ja parendamiskavandeid. Ega see halb poleks, lihtsalt antud formaat lubaks ju midagi palju enamat. Näis, kuidas läheb, biennaal toimub igatahes septembris ning siis saab ka visioonikonkursile esitatud kavandeid näha. Mina olen juba põnevil.