Arhitektuuriblogi: KUU pärl Floriade aiandusmessil

Eesti arhitektidel pole abstraktsekõlaline "välismaa" õieti kunagi eesmärgipäraselt sihikul olnud, välisriikidesse joonistatud projektid on olemuselt pigem juhuslikud, piirdudes avalikele konkurssidele esitatud töödega, harvem äriliste või muud laadi tutvuste kaudu tulnud kutsete või üksikute otsetellimustega. Reaalselt valmis ehitatut küll jagub, kuid teistest selgelt eristuvat arhitektuuri leidub väheste objektide näol, neist ühed mainimisväärsemad Toomas Reinu lasteaed "Rassvet" Valgevenes (1981), võib-olla ka Maire Annuse Kitšera raudteejaam BAM-il Venemaal (1987), rohkem tähelepanu on pälvinud mitmed nn Tallinna Kooli arhitektide konkursiprojektid.

Omaette teema on mitmesugused maailmanäitused ja messid, kuhu püstitatud paviljonid on tavaliselt mõeldud ajutistena. (Kuigi 1954. aastal Moskvas toimunud Põllumajandusnäituse ENSV paviljon, arhitektideks August Volberg, Peeter Tarvas ja Harald Arman, seisab püsti tänase päevani ning on lausa kasutuses.) Sellistest efemeersetest arhitektuuriteostest on konkurentsitult enim tähelepanu pälvinud KOKO arhitektuuribüroole aluse pannud kuulus "porgandipaviljon" 2000. aasta Hannoveri EXPO-l, demonstreerides ideaalselt, et lisaks ühe riigi ja rahva tegemiste tutvustamisele on selliste objektide peamine raison d’être köita võimalikult paljude näitusekülastajate tähelepanu.

Hiljuti lisandus Eesti arhitektuurilukku pisike, kuid seda enam võluv ajutine paviljon Hollandi väikelinnas Venlos, kus tänavu toimub iga 10 aasta tagant Hollandi Kuningriigi poolt korraldatav aianduskultuurile ja vabale ajale pühendatud Floriade mess, mida sel aastal (5. aprillist 7. oktoobrini) oodatakse külastama 2 miljonit inimest kogu maailmast. Kuigi suur osa messialast on kaetud iluaedade ja maastikukujundusega, ei puudu siin riikide oma paviljonid, mis küll kraadi võrra lahjemalt, kuid siiski sarnaselt EXPO-ga esindavad kõikvõimalikke kujunduslikke lähenemisi kitšist efektitsevate eputisteni.

Eesti paviljoni organiseerisid näitusele EAS ja Puitmajaliit eesmärgiga tutvustada mitmeplaaniliselt siinset puidusektorit. Paviljoni autorid Joel Kopli ja Koit Ojaliiv (KUU arhitektid), kes 2011 lõpus võitsid selleks korraldatud arhitektuurivõistluse, on lähenenud ülesandele esitada Eesti puitmaja- ja puidutööstust küllalt pretensioonitult, võttes lähtekohaks ja paljundatavaks ühikuks arhetüüpse koja ideele taandatava mooduli, sidudes sellega puidust ehitamise pikad traditsioonid kaasaegse moodulipõhise ehitusega.

Inspiratsiooniallikas, traditsiooniline koda:

Joonis: Tamara Habicht

Ja vaba tõlgendus – kobaras koda – oma efektse katusemaastikuga:

Lihtsa puidust konstruktsiooniga paviljon koosneb kuuest 3,5 x 3,5 m ühikust – "kojast" –, moodustades ühe suurema näitusepinna ning pisikese koosolekute ruumi ja köögi koos abiruumiga, lisaks asub õuel lahtise konstruktsiooniga pergola. Paviljoni ruume on võimalik vastavalt vajadusele mitmel moel ümber struktureerida. Pisut enam kui 12 ruutmeetrine moodul on universaalne sisaldamaks väikeste modifikatsioonide korral potentsiaalselt kõikvõimalikke funktsioone elamisühikutest kuni väliköögi ja kasvuhoone või kämpingu ja vaatlustornini. Eesti oludes on võimalik moodulile lisada piisavalt soojustust, et seda saaks ühikute kombineerides kasutada suvilana, mis pakuks muidu turul domineerivatele tüüpprojektidele väärikat vaheldust. Moodulile lisab paindlikkust võimalus lahendada selle kõiki algelemente – alust, kesta ja katust – vastavalt funktsioonile.

Stsenaariume mooduli rakendamiseks erinevatele vajadustele:

Siin parempoolseim on Floriade paviljoni põhiplaan:

Miks mitte kasutada üksikmoodulite gruppi nt kämpinguna?

Või mooduleid liites mõne suurema puhkeasutusena?

Eestis toodetud, kuid kohapeal monteeritud ja viimistletud paviljoni fassaadidel on kasutatud puitu mitmes variatsioonis ja toonis, interjööris domineerib vineer. Põrandaid katavad loodusliku servajoonega lauad (vt 1 ja 2), kogu mööbel on Eesti disainerite looming (laud Kristel Jakobson, toolid Aap Piho, lambid Margus Triibmann). Kõrged katuseaknad loovad paviljonis kammerliku meeleolu, meenutades oma valgusrežii poolest kabelit. Eraldi märkimist väärivad paviljoni ilmselgelt hea ehituskvaliteet ning tellijate haruldane valmidus minna kaasa kõige arhitektide poolt kavandatuga.

Eesti ekspositsioon oma puidusektori promoga ei pruugi tabada otseselt Floriade näituse sihtgruppi, ometi võib loota, et vähemalt näitusepaviljon – nagu on selle tüpoloogiasse sisse kirjutatud – mõjub hea reklaamina, olgu siis antud juhul kasvõi ainult iseendale, äratades seeläbi piisavalt huvi, et "koja" moodulipõhine süsteem saaks edaspidi areneda paljuvõimaldavast kontseptsioonist paberil ning ühest valmisehitatud prototüübist millekski oluliselt enamaks.

Aga mis saab "Kojast" pärast Floriade lõppu, pole hetkel veel kindel.

Lõpetuseks värskeid uudiseid, nimelt "Koda" on esitatud kandidaadiks nii Eesti Kultuurikapitali arhitektuuripreemiale kui ka Mies van der Rohe preemiale.

Jutu veidi teistsugune versioon esmailmus suvel ajakirjas Eramu & korter.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...: Ma lisaksin veidi kriitikat, mis loodetavasti mõjub ka arendavana, muidu poleks sel mõtet.

Mooduli katus pole ehk Eesti oludesse sobivaim. Arhitekt peaks tegema lihtsama katuse. Saan aru, et tegu oli ajutise rajatisega ja mitte ka Eestisse, ent tõsiseltvõetav moodulsüsteem peaks hiilgama asjalikkusega.

Samuti on katusemaastik ülaltvaadates mõjuv (nagu paljud objektid), ent inimsilma kõrguselt tehtud fotodel paistab kogu kompleks segasena. Muidu huvitav moodul ei moodusta head tervikut (osalt katus, osalt mat eklektika). Lõpuks otsustab muidugi vahetu kogemus.

Kolmandaks küsimus, peab üldse üks reklaamstend Gesamtkunstwerki välja andma. Kui ta täidab oma eesmärgi, siis on ju asi õnnestunud.

Renderitel olevad objektid on aga minu meelest mõnusad, eriti puhkeasutuse katusemuster. Tõeline hõimuküla.

Mart Vits; 3/10/12 23:41
JK ütles ...: Kes tahab paviljoni ära osta? http://www.woodhouse.ee/floriade; 5/10/12 14:39

Postita kommentaar

2.10.12

KUU pärl Floriade aiandusmessil

2 kommentaari: